Nagu teada, mõned kirikutegelased siiralt usuvad, et ajalugu tuleb ümber kirjutada. Nemad üritanud seda teha ja see puudutab ka meid. Kuna olen Ida-Virumaa adventkiriku ajalugu Jõhvis algusest peale väga hoolikalt jälginud ja ka ehitus juhatanud, siis otsustasin, et oleks hea mõte kõigest toimunust kirja panna täpne jutustus. Avaldada seda, kuidas koguduse elu seal on läinud, põhinedes esimeste pealtnägijate ja töötegijate tõenditel, et see oleks täiesti usaldusväärne.
Inimeste tegevus ilma nägemuseta on õudusunenägu. Jumala poolt loodud inimesena ise pead alati iseendasse kõige rohkem uskuma, sest ainult sina ise tead päriselt kes sa oled ja mida sa suudad.
_________________________________________________________
Jõhvi adventkoguduse ajaloost
SPA Eesti Liidu Jõhvi-Valaste koguduseliikmete arv 1926.a oli 12 inimest. II Maailmasõda oli Jõhvi jaoks väga ränk, sõja lõppedes elas linnas vaid 800 inimest. Adventkoguduse liikmed lahkusid erinevatesse Eesti linnadesse. Aastatel 1956‒69 hakkas Jõhvi grupp taas tegutsema ja oli Rakvere koguduse all.
Vaimulik elu sai uue hoo sisse seoses vend Voldemar Viirsalu tulekuga Rakvere, kes hakkas Jõhvit külastama ja pidas koosolekud. 1978.a teenis siin Ilja Stepanov ja kogudus sai oma maja Jõhvi linnas, Marja 46, (Zaslonovi tn. 46) 1979.a üks aasta teenis Nikolai Link. Aastatel 1980‒1989 teenis Jõhvis vend Vahur Lips.
Jõhvi SPA koguduse registreerimisele 1990.a veebruaris andis tõuke Villi Nõmmik seeniori ja tema abikaasa Taisia tulek Võru kogudusest, ning Viljandis tuli arst Silvi Mänd, kes kirjutas 1993.a brošüür: «Loodusravi põhimõtted ehk kuidas olla pidevalt terve, s. t. õnnelik». Avatavasse kogudusse tuli Rakvere grupist kirjadega üle 18 liiget. Sama aasta mais oli koguduses 26 liiget. 1992.a lõpuks oli koguduses juba 42 liiget.
1993‒1995.a teenis Jõhvis Viktor Nõmmik ja pastoraalne töö oli väga tihe. Alguses Viktor toimetas kirikuhoones Jõhvis, Marja 46. Tegi kõik, et remontida maja, palvela ruumid ja ehitada keskütte, et pastori pere saks elada teisel korrusel. Regioonis toimusid edukad evangeelsed seminarid Kohtla-järves, Ahtmes ja Jõhvis, tänu millele kasvas koguduse liikmete arv 1995.a maikuuks 78-ni. Alates 1994.a jäi Marja 46 asunud kirikuhoone teenistus saal kitsaks ja hakati rentima ruume väljastpoolt, alguses Kohtla-Järves ja pärast Jõhvis. Sellest tekkis Viktori südames soov ehitada Ida-Virumaal Jõhvi piirkonnas adventkirik. Ta otsis koos oma venna Villiga hea maatükki ja vahendid. Isegi leidsid USA-s sponsorid ja laekusid esimesed vahendid. Kuid SPA koguduste Eesti liidus olid teised väljakutsed. Veel selleks poolnud õige aeg.
Nendel seminaridel tegid kaasa väga erinevat koguduse liikmet. Aktiivselt aitasid Villi senior, Leonora, Villi ja Jelena Nõmmik, Silvi Mänd, Valentina Smirnova, Ivan Latenko, Grigorjevid, Tatjana Burakova, Kosenko Hristina, Kozlov Sergei, Simonis Erna ja Vladimir, Surinovid, Generalovid, Smirnovid, Tkatsenko Leokadija ja paljud teised.
Siin kaamera objektiivi läbi sa võid näha ja kuulata 1994-1995.a minevik :
1994.a lastemuusikaalbum ja noorte laulud .
1995‒2002.a töötas Jõhvis pastorina Igor Zgulev. Orus, Kiviõlis ja Aseris toimusid seminarid. Koguduse liikmete arv 2002.a-ni kasvas 86-ni. SPA Jõhvi koguduse jumalateenistused toimusid renditud pindadel. Koguduse maja Marja 46, Jõhvis jäi tühjaks.
2002-2006.a teenis Jõhvis Vitali Mirosnichenko. Adventkoguduse palvela oli saanud uue katuse, kuid SPA Jõhvi koguduse jumalateenistused toimusid jätkuvalt renditud pindadel. Koguduse majas Marja 46, Jõhvis elas Vitali Mirosnichenko.
2006-2015.a Jõhvis töötas pastorina Viktor Nõmmik. Koguduse kogudusevanemaks oli ordeneeritud Kalle Kangur. Koguduse liikmete arv 2008.a-ni kasvas 92-ni. Ida-Virumaal asuvad adventkogudused on keskmisest suurema kogudusekasvuga terves Adventistide Koguduste Eesti Liidus (AKEL), kuid oma kirikuhoonet ei olnud seal piirkonnas ühelgi kogudusel. Jõhvis oli SPA kogudus käinud jätkuvalt erinevatel rendipindadel. Koostöös Jõhvi adventkogudusega jõudis AKELi liidu juhatus selgusele, et palvela Jõhvis Marja tn 46 ei rahulda koguduse vajadusi, seisab tühjana, kergeks objektiks rüüstajatele ning seetõttu oleks vajadus majavaldus müüa.
Unistus ehitada Ida-Virumaal adventkirik oli Viktori südames veel 1994 aastal, kui ta otsis hea maatükki ja vahendid. Kuid vahepeal AKEL-is oli toimunud nii head kui halba. Öeldakse, et igas halvas leidub head ja vastupidi. Viktor usus, et tuleb rakenda oma elus külgetõmbeseadust: tõmba halva asemel ligi head … Kinnisvaratehingute puhul muidugi tasub meenutada vanasõna: «Üheksa korda mõõda, üks kord lõika». Kuid tähtis silmas pidada ka teine eesti vanasõna: «Tao rauda kuni ta kuum»! Jõhvi adventkoguduse juhtkond 2006 aastal oli leidnud ostja, kes pakkus vana maja eest 1500000 krooni. Suureks kurvastuseks väike koguduse seltskond (eesotsas Nikolai Surinoviga) võttis destruktiivse hoiaku selles protsessis. Üks aasta takistasid nad vana hoonega kinnisvaratehingu tegemist. 09.10.2007 aastal Marja 46 hoone lõpuks samale ostjale oli müüdud 1100000 krooni eest. Sellega Jõhvi adventkogudus oli 400000 krooni saanud vähem.
___________________________________________________________________________
Kuidas leiti Ida-Virumaa esimese adventkiriku koht Jõhvis…
Hoonehitamise juures ongi kõige raskem esimene samm, õige koht üles leida kiriku ehitamiseks. 2008 aasta lõpus Viktori unistus hakkas vaikselt, vaatamata osa koguduseliikmete kahtlevate suhtumisele, teostuma. 10.02.2009.a toimus notariaalne tehing: Uus 3, Jõhvis maja ost ja vormistamine.
Viktor Nõmmiku venekeelsed koguduse üleskutsed tegutsemisele ja ehitus uudiseid:
«Репортажи Виктора Ныммикa» для общины АСД г. Иыхви:
Благодаря Владимиру Крищуку, сохранились русскоязычные строительные «Репортажи Виктора Ныммикa» для общины АСД г. Иыхви.
Jõhvi adventkiriku projektide koostamine ja ehitamine…
Soov oli ehitada mitmefunktsionaalse hoone, mille peamine osa on 150 kohaline kirikusaal (pluss 50 kohta rõdul). Hoonesse kuuluks lisaks ka noortesaal, raamatukogu ruum, supiköögi rolli täitvad ruumid, ning materiaalse abi jagamise ruumid, mõned külalisetoad võimalikele teelistele ja eluruumid. Uskusime, et hästi organiseeritud mõjukeskus on võimeline eksisteerima mitte ainult sponsorite abil, vaid on suuteline ise oma arendamiseks teenima ja investeerima. Visioon oli luua sõbralik koht, kuhu lapsed, noored ja täiskasvanud saavad tulla, õppida, kasvada ja kogeda Jumala armastust. Hooneehituse aadressiks oli saanud Uus 3, Jõhvi.
Alguses saime lammutamisluba ja toimus vana ehitise lammutamine. Plaani kohaselt oli tegemist mitmefunktsionaalse hoonega ja ehitust on toetanud erasponsorid, Eesti koguduste liit, Trans-Euroopa Divisjon ja kõik Eesti adventkogudused.
Tänu Vladimir Krichuki saame näha Uus 3 ehituse arengu ja Viktor Nõmmiku venekeelsed koguduse üleskutsed tegutsemisele ja ehitus uudiseid:
Русскоязычные строительные «Репортажи Виктора Ныммикa» для общин АСД в Эстонии:
__________________________________________________________________
Ida-Virumaa esimese adventkiriku ehitusel Jõhvis, tänu Jumalale, ei olnud tööõnnetusi ega tervisekahjustusi. Kuid ehituse ajal läks puhkama Viktori vend Vello.
Рубрика: «Глазами постороннего» — сдесь представлены детали некоторых строительных периодов на Уус 3. Для участников стройки все такое узнаваемое, близкое, понятное и трогательное, как сама наша жизнь.
_____________________________________________________________________________________________________________
Tänu Lauri Beekmannile ja Indrek Ploompuule saame näha Uus 3 ehituse arengu:
«Hea abiline kaugelt ja lähedalt» — viitab nutikale, usaldusväärsele ja mitmekülgsele toele, mis hõlmab ehitustööd ja abistamise. See abiline säästab energiat, pakub häid ideid, abistab praktilistes ülesannetes ning on kättesaadav nii distantsilt kui ka vahetus läheduses. SPA koguduste sõbrad käisid Jõhvis Ida-Virumaa esimese adventkiriku ehitusel.
Lauri Beekmanni intervjuud:
____________________________________________________________________________________________________
Jõhvi adventkoguduse 100.a tähistamise videosalvestus: pidulik teenistus ja kontsert. Avaldatud 4.3.2015
Rahu- ja tööpäevad Jõhvi kiriku ehituselt…
SPA Jõhvi koguduse elu 2007-2016 saab vaadata siin: Adventistide Kogudus – Galeriid
- Jõhvi kiriku nurgakivi ning esimene teenistus: Adventistide Kogudus – Galerii – Jõhvi kiriku nurgakivi ning esimene teenistus
- Rahu- ja tööpäevad Jõhvi kiriku ehituselt: Adventistide Kogudus – Galerii – Rahu- ja tööpäevad Jõhvi kiriku ehituselt
- Ehitus ja ristimine Jõhvi kirikus: Adventistide Kogudus – Galerii – Ehitus ja ristimine Jõhvi kirikus
- Jõhvi kiriku ehituse sarikapidu: Adventistide Kogudus – Galerii – Jõhvi kiriku ehituse sarikapidu
- Detsember Jõhvis 2012: Adventistide Kogudus – Galerii – Detsember Jõhvis
- Vanadekodu külastamine ja ristimine Jõhvis: Adventistide Kogudus – Galerii – Vanadekodu külastamine ja ristimine Jõhvis
- Jõhvi adventkiriku argipäevad: Adventistide Kogudus – Galerii – Jõhvi adventkiriku argipäevad
- Esimene kvartal 2013 Jõhvi kirikus: Adventistide Kogudus – Galerii – Esimene kvartal Jõhvi kirikus
- Teine kvartal 2013 Jõhvi koguduses: Adventistide Kogudus – Galerii – Teine kvartal Jõhvi koguduses
- Kolmas kvartal 2013 Jõhvi koguduses: Adventistide Kogudus – Galerii – Kolmas kvartal Jõhvi koguduses
- Neljas kvartal 2013 Jõhvi koguduses: Adventistide Kogudus – Galerii – Neljas kvartal Jõhvi koguduses
- Jaanuar 2014 Jõhvi koguduses: Adventistide Kogudus – Galerii – Jaanuar 2014 Jõhvi koguduses
- Veebruar 2014 Jõhvi koguduses: Adventistide Kogudus – Galerii – Veebruar 2014 Jõhvi koguduses
- Märts ja aprill Jõhvi koguduses: Adventistide Kogudus – Galerii – Märts ja aprill Jõhvi koguduses
- Mai Jõhvi koguduses: Adventistide Kogudus – Galerii – Mai Jõhvi koguduses
- 2014 aasta neljas kvartal Jõhvi koguduses: Adventistide Kogudus – Galerii – Neljas kvartal Jõhvi koguduses
- Esimene kvartal 2015 Jõhvi koguduses: Adventistide Kogudus – Galerii – Esimene kvartal Jõhvi koguduses
- Teine kvartal 2015 Jõhvi koguduses: Adventistide Kogudus – Galerii – Teine kvartal Jõhvi koguduses
- Kolmas ja neljas kvartal 2015 Jõhvi koguduses: Adventistide Kogudus – Galerii – Kolmas ja neljas kvartal Jõhvi koguduses
Kuidas Jõhvi mõjukeskuse torni 4.1.2016 püstitati uus rist …
Avaldatud 6.1.2016, autor Leonora Nõmmik
4. jaanuaril langes Jõhvi mõjukeskuse ümber suuri pehmeid lumehelbeid. Vaatamata sellele, et ilm oli üsna külm, -17°, ei takistanud see teha ettevalmistusi uue, roostevabast plekist keevitatud ja peeglina läikima lihvitud risti paigaldamiseks Jõhvi mõjukeskuse torni tippu. Uus neljameetrine ja umbes 300 kilo kaaluv rist vahetas välja vana, kolmemeetrise puidust prooviristi, mis kolm aastat oli oma kollase säraga andnud tunnistust Jõhvi kesklinnas asuvast sakraalhoonest. Kui vana rist sügisel turvakaalutlustel maha võetud sai, tulid inimesed küsima, miks on hoone kaotanud sümboli, valgustaud risti, millega linnaelanikud olid jõudnud ära harjuda ja mis öösiti juba kaugelt paistis. Eriti hästi nendele autojuhtidele, kes sõitsid Jõhvi Tallinna ja Tartu poolt, üle uue viadukti.
Kui eelmise aasta detsembris saime lõpuks kätte tehases eritellimusena valmistatud ja erinevaid värve vahetava LED-lampide riba, oli vaja see soojas keldriruumis spetsiaalse liimi abil risti külgedel asuvatesse soontesse kinnitada. Sellega sai Viktor valmis enne seda, kui kella kahe paiku pärastlõunal jõudis kohale pika noolega kraana (umbes 35 m), mis selle suure ja raske risti vajalikule kõrgusele pidi tõstma. Kraana oli töötanud ühel objektil ja oli sellel päeval teel teisele objektile. Just seda sõitu tehes leidis kraanajuht täpselt nii palju aega, et meile appi põigata.
Asjaosalistel oli asjalik ja rõõmus tuju. Kergelt muretsesid Ruslan, Robert ja Boriss, et kes küll torni otsa ronib ja sellise külma ilmaga risti üleval 25 meetri kõrgusel asuva metallaluse külge kinnitab. Sama mure oli ka kraanajuhil. Kiriku ehitusega algusest peale seotud veteranidele Kalle Kangurile ja Viktor Nõmmikule aga ei olnud ei situatsioonis, ilmaoludes ega külmakraadides midagi erilist. See meenutas nii väga samasugust lumerohket ja külma jaanuaripäeva 2009. aastal, kui kraana paigaldas paneele alles ehituse algusjärgus oleva kirikuhoone 0-tsüklile. Muretsejad rahustaski maha Viktor, kes, soe kombinesoon seljas, kiriku uksest välja astus ja ütles, et kui saime hakkama nii suure ehitusega, siis saame hakkama ka risti paigaldamisega. Neli meest läksid koos keldrisse, igaüks haaras kinni ühest risti tipust ja kõik koos kandsid selle ootava kraana juurde. Masina mootor hakkas tööle ja ei möödunud 20 minutitki, kui rist oligi torni tipus. Ettevalmistused olid võtnud tunduvalt rohkem aega. Tööprotsessi kergendas see, et nüüdseks on kraanaga töö tegemine muutnud palju kaasaegsemaks ning torni- ja maavaheliseks suhtlemiseks saime kasutada raadiosaatjat. Pärast jämedate poltide pingutamist, kui juba pimedaks hakkas minema, nägi iga läheduses olev linnaelanik, kuidas jätkuvalt langevate lumehelveste keskel lõi särama kutsuvalt mahedaid toone vahetav suur rist, mis jälle ja veelgi kaunimalt kutsub linnaelanikke ja külalisi pöörama tähelepanu Uuel tänaval asuvale erilisele hoonele. 2015. aasta võlg, unistus, mis oli plaani võetud lõppenud aasta alguses ja mis vajas korda ajamist, oligi teoks saanud. Sest nii, nagu kaunist daami kaunistab ilus kübar, on kirikuhooneid igal ajal kaunistanud taevasse suunatud rist.
Jõhvi mõjukeskuse areng 2009 – 2015 aastal
Praktiline ehitus kestis 3 aastat ja 4 kuud. Ühe aastaga tegime projekti ja muutsime krundi planeeringut, ehitusloa saamiseks kulus umbes 10 kuud. 2010 aasta detsembris kolisime majja sisse ja hakkasime teenistusi pidama. Hoone kasutusloa saime aprillis 2013.
Ida-Virumaal esimeses adventkirikus Jõhvis «Tänu bareljeef» oli mälestusmärk, mille skulpturaalsed kujutised ja pilt andis ülevaate reaalses olukorrast ehituse ajal, inimrühmate sihipärases ja otstarbelises koostöös ja kaasatusest. Abiks oli üle 200 inimest. Suures plaanis Jõhvi adventkiriku mõjukeskuse ehitus oli väga edukas ja kõik oli väga hea.
______________________________________________________________________________
Üldiselt seisavad inimesed muutustele vastu. Jõhvis ei olnud teistmoodi. Millegipärast alati on kõigele keegi vastu. Inimesed, kellel ei ole piisavalt enesekindlust, kardavad võtta riske ja jagada oma arvamust ning ei usu enda töösse ja võimekusse. Väärtuskonfliktid tulenevad osapoolte erinevatest väärtustest ja veendumustest. Need konfliktid võivad olla seotud eetiliste, moraalsete, religioossete või kultuuriliste erinevustega. Väärtuskonfliktid võivad põhjustada vastuolusid ja arusaamatust erinevate väärtushinnangute tõttu. Inimeste vastuseis muutustele tuleneb sageli soovist jääda vanadesse mustritesse, kuigi muutused võivad olla hirmutavad, on need lõppkokkuvõttes suunatud positiivsete tulemuste poole.
Üldiselt kirikuna, kogudusena oleme ise parimad takistused teel edule, olles iseenese suurimad vaenlased. Kõige suurimad vaenlased edule on stagnatsioon ja ükskõiksus. Kadestus seal, kus oli unistus. Isekus seal, kus oli halastus. Nilbus seal, kus oli armastus. Rutiin seal, kus oli vaimustus.
