-
Место рождения
Saksamaa, Waren Müritz
-
Место смерти
Saksamaa, Waren Müritz
-
Место захоронения
Saksamaa, Waren Müritz
«Olen alati kodust lahkunud piinava tundega, et ma ei naase enam. Isegi tänapäeval, olenemata sellest, kas lahkun nädalavahetuseks või mitmeks päevaks, hoolitsen selle eest, et maja oleks korras ja puhas. Usun kindlalt, et minu Chaufepie-di esivanemad on läbi sajandite mulle selle tõe edasi andnud: ühel päeval võid oma kodu ukse sulgeda ja mitte kunagi tagasi tulla.»
Samuel de Chaufepié: „Minu elu peamiste sündmuste kokkuvõte.“
__________________________________________________________________________________
Alfons Ernst (1865 — 1944) sündis Saksamaal, Waren-is (Müritz) Waren (Müritz) immigrandi perekonnas. Alfons Ernst De CHAUFEPIE (vene keeles — де Шофепье, де Шоффье, де Шовепи) esivanemad olid aadlikud, kes olid sunnitud Prantsusmaalt emigreeruma Hollandi ja pärast Saksamaale. Tegemist oli intelligentsete inimestega, kes põgenikena polnud vastuvõtva maa suhtes väga nõudlikud, küll aga tänulikud kaitse eest.
Alfons Ernst De CHAUFEPIE ja Christiane Luisa (Müller) oli kolm ühist last.
Selgub, et De Chaufepié perekonnanime taga on peidus ilus vana lugu.
Esimene nimi sugupuus (Chaufepié perekond ), mida me teame, on Alain Calfopedi. Tema esivanemad elasid Firenzest Itaaliast. Alain Calfopedi esivanemad olid Itaallased. Me oleme kõik kuulnud väljendit, et «kõik teed viivad Rooma», kuid Chaufepié perekonnas oli vastupidi: Kõik teed viivad Roomast ! Sündmused Chaufepié sugupuus saavad alguse Roomas, Firenzes kihutavad Pransusmaale, loksuvad Hollandi ja levivad Saksamaale.
14. sajandi alguseks oli Firenze Euroopa jõukamaid linnu. Kuid siis, 1340. aastatel, läks kaks suurimat Firenze panka pankrotti. Linna tabas katkupuhang, mis tappis ligi poole elanikkonnast. Kujunenud majanduskriis viis 1378. aastal Ciompi mässuni. Firenzes tekkisid ka 1470.a teisel poolel sisepoliitilised pinged. Küpses paavsti ja teiste vaenulike välisjõudude vandenõu. Vastuolu jõudis haripunkti 1478. Majanduslanguse tõttu pankrotistusid mitmed vaesemad kaupmehed.
Rahva rahulolematuse tabas väga hästi ära fanaatiline jutlustaja Girolamo Savonarola, kelle jutlused said kiiresti populaarseteks. Tema üleskutsed senisest patuelust loobuda ning lihtsuses ja vaesuses elada leidsid üha enam poolehoidjaid ning et ta oli tõusnud Medicite kõige silmapaistvamaks oponendiks, hakkasid tema selja taha koonduma kõik Medicite vastased, sealhulgas ka võimsad aadliperekonnad.
__________________________________________________________________________________
Calfopedi /CHAUFEPIED’I PEREKONNA RÄND
Pärast Alain Calfopedi surma, kolm põlvkonda hiljem, emigreerus perekond Prantsusmaale. Calfopedi ‘de perekonna ränded olid algselt vabatahtlikud. On tõendeid Dominique Calfopedi kohta 15. sajandil, kes lahkus Itaaliast, et järgida Prantsusmaa kuningas Charles VIII-t. Ta osales koos Charlesega 1494–1498 aastal Itaalia sõjas.
Charles VIII (hüüdnimena on kasutatud Hiilgav) (30. juuni 1470 – 7. aprill 1498) oli Prantsusmaa kuningas 1483–1498. Ta andis aadlitiitli Dominique Calfopedi-le tema kõrval võitlemise eest.
Nad asusid elama Edela-Prantsusmaale, muutes nime CAUPHAPE või CAUFAPE ( ce qui correspondrait, mis võib olla vastavus), seejärel asus üks esivanematest elama Prantsusmaa kuningriik-s Poitou‘sse, vaata — Poitou, muutes nime frantsiisiks De Chauffepied või De Chaufepié.
Huvitav, et prantsuse väljendi «chauffe-pieds» tõlgendus tähendab «jalasoojendaja».
1500. aastate alguses aadliku De Chaufepié perekonnal oli Aadlitiitel ja oma Vapp. Vappil oli kirjutatut laadina keeles: «See toob kaasa sõja või rahu». Kõik De Chauffepied (või De Chauffepié) olid Poitoust pärit aadliperekonnas (Aadel) .
__________________________________________________________________________________
De Chaufepié usu vahetus — Reformeeritud kristlus
1561. aastal võttis üks aadliperekonnas Jean de Caufapé omaks reformeeritud usu hugenotid. Vaata ka Hugenotisõjad, Гугеноты и Протестантизм. 1568. aastal määrati ta Marennes’i (Marennes, Charente-Maritime) pastoriks ja ta muutis oma nime Jehan de Chaufepied‘ks. Tema pojast Jehanist sai pastor. Tema pojad: Second de Chaufepié oli pastor La Mothe-Saint-Hérays (La Mothe-Saint-Héray) ja Benjamin de Chaufepié oli pastor Champdeniersis (Champdeniers).
Paljud neist olid alates reformatsioonist (umbes 1530. aastal) protestantlikud vaimulikud (pastorid), arstid ja intelligentset inimesed. Hugenotid olid Prantsusmaa kalvinistid 16.–18. sajandil. Kuni Nantes’i edikti (Nantes’i edikt) tühistamise ajani 18. oktoobril 1685, mis lubas nende jumalateenistusi.
Näiteks, Albist pärit arst Caufapé praktiseeris meditsiini Montpellier’s (Montpellier) enne oma elu lõppu Inglismaal. Päritolu: Käsitsi kirjutatud eksliibris De Campis’ kirurg Marmandes.
CAUFAPE, Anicet. Nouvelle explication des fièvres et de la gangrène. Avignon, Pierre Offray, 1687. CAUFAPE, Anicet. Palaviku ja gangreeni uus seletus. Avignon, Pierre Offray, 1687. Esimene trükk.
Pastor Jean De Chaufepié sugupuu Pransusmaal, mis sattus Hollandi:
oPierre de Chaufepié †1552 &1519 Marie de Pérusse †
- oJean de Chaufepié Born February 22, 1536 Gimont (Gascogne)-Deceased in January, 1580 Sainte-Foy-la-Grande (Guyenne) &1573 Catherine Bruneau †
- oJean de Chaufepié Born November, 1575 — Marennes (Saintonge)-Deceased April 24, 1637 Niort (Poitou) &1606 Marie Raymond †
- Spouses and children
- Married September 10, 1606 (Sunday), Niort (Poitou), to Marie Raymond
Second de Chaufepié 1610-1684- Benjamin de Chaufepié Born May 15, 1620 Niort (Poitou) Deceased May 20, 1684 Mauzé (Poitou)
- Married in 1648 to Jeanne Chabot † (see note) with Benjamin de Chaufepié 1653-
- oSecond de Chaufepié 1610-1684 &1637 Claude de La Forest 1610-1662
- oSamuel de Chaufepié Born April 2, 1644 Champdeniers (Poitou) — Deceased March 11, 1704 Leeuwarden (Hollande) &1683 Marie Marboeuf de la Rimbaudière.†
_________________________________________________________________________________
Perekonna De Chaufepié põgenemine Hollandi
Kõigil oli meeles 24/25 august 1572.aasta Pärtliöö veresaun, Püha Bartholomeuse päeva veresaun, millal Pariisis tapeti üle 2000 hugenoti, provintsides umbes 30 000.
Nantes’i edikti tühistamine Louis XIV (Louis XIV) poolt 18. oktoobril 1685 Fontainebleau ediktiga (The Edict of Fontainebleau or the Revocation (1685)) raputas seda protestantlikku perekonda, mis oli elanud Poitous üle 120 aasta. Nemad assimileerusid (Assimileerumine) ja muutunud pranslaseks. Anne de Chaufepié, tema õdede ja vendade, Secondi de Chaufepied laste, elu pöördus pea peale.
Second de Chaufepied, esimene poeg, pastor Aulnay-de-Saintonge’is (Aulnay, Charente-Maritime) , ja Marie-Claude, keda tunti preili des Aubiers‘ina, olid La Rochelle’is (La Rochelle) koos Bioni tüdrukutega ja oma sõpradega. Päev pärast Nantes’i edikti tühistamist õnnestus neil minna laevale, mis viis nad Amsterdami (Amsterdam).
Catherine, keda tunti preili de la Croisette‘ina, leidis mõneks ajaks varjupaiga Olbreuse’i lossis (Castle of Olbreuse), seejärel jäi ta Bioni õdede juurde La Rochelle’i, enne kui temagi leidis 1687. aasta märtsis laeval koha, et liituda Balkiga Hollandis.
Mis puutub Samuelisse de Chaufepié (Samuel de Chaufepié 1644-1704), Couhé lossis (Couhé) asuvasse pastorisse, siis ta saadeti esialgu Bressuire’i (Bressuire) ja Thouarsi (Thouars) kaasusklike lapsi ristima. Seejärel, pidades oma missiooni enam mittevajalikuks, läks ta Poitou‘sse passi ja reisidokumenti taotlema.
Iroonilisel kombel oli isik, kes talle need dokumendid andis, keegi muu kui markiiz de Vérac, kes oli oma usust loobunud. Seesama mees, kes oli astunud vastu intendant Marillacile (René de Marillac (1638-1719), kes oli saabunud Samueli jutluse ajaks ja püüdis kogudust usku pöörata.
Samuelil, tema naisel Marie Marbœuf de la Rimbaudière‘il ja nende lapsel Suzanne‘il oli vaid kaks nädalat aega Prantsusmaalt lahkuda, asusid nad koos teiste pastoritega 1686. aasta novembris La Rochelle’is laevale. See oli kohutav kannatus Marie jaoks, kes pidi lahkuma oma eakatest vanematest, kelle armastatud ainus tütar ta oli ja kellel oli keelatud Prantsusmaalt lahkuda.
Pärast Falmouthis (Falmouth, Cornwall) Inglismaal viibimist liitub Samuel oma isaga Secondiga Balkis ( Balk, Netherlands).
Samuel de Chaufepié, kes sündis Champdeniers (Poitou), perekonna esindaja ja „Issanda teenija“ (Couhé) -s Poitous, oli sunnitud varjupaika otsima Friisimaal (Friisimaa) , kus ta suri Leuwardeni (Leeuwarden) kiriku pastorina.
Samuel de Chaufepié-el oli oma naise Marie Marboeufde la Rimbaudière‘iga kümme last, kellest lapsed ja suguvõsad leidsid varjupaiga Hollandis ja pärast ka Saksamaal.
- oSamuel de Chaufepié Born April 2, 1644 Champdeniers (Poitou) – Deceased March 11, 1704 Leeuwarden (Hollande) &1683 Marie Marboeufde la Rimbaudière.†
- Spouses and children
Suzanne de Chaufepié 1684-1696 Born Sanxay (Poitou)- Louis de Chaufepié 1686-1690 Born February 25, 1686 Amsterdam (Holland)
- Claude de Chaufepié 1687- Born Leuwarden (Holland)
- Marie-Anne de Chaufepié 1689-1754 Born Leuwarden (Holland)
- Jean-Louis de Chaufepié 1691-1722 Born Leuwarden (Holland)
- Daniel de Chaufepié 1694- Born Leuwarden (Holland)
- Elisabeth de Chaufepié 1696-1785 Born Leuwarden (Holland)
- Jean-Rodolphe de Chaufepié 1698-1723 Born Leuwarden (Holland)
- Jacques de Chaufepié 1700-1701 Born Leuwarden (Holland)
- Jacques-Georges * de Chaufepié 1702-1786 Born Leuwarden (Holland)
Anne de Chaufepied‘ (sündis 1640. aastal Champdeniers’is Champdeniers) jaoks, kes oli hugenottide perekonnas ja ajaloos tuntum tegelane, oli mõeldamatu jääda Pransusmaale, kus ta oli oma perega elanud. Enne kui ta kaalus põgenemist Hollandisse oma vendade ja õdedega liitumiseks, olid tema, ta samaealised tädid ja sõbrad kuude kaupa rändamas, otsides varjupaika ema perekonna, de La Forestsi juures Mauzé’s (Mauzé-sur-le-Mignon), Château d’Olbreuse’is (Château d’Olbreuse) ja seejärel La Rochelle’is (La Rochelle). Tema paguluses kirjutatud ja Prantsuse Protestantismi Ajaloo Seltsi poolt avaldatud käsikiri jutustab neist valusatest hetkedest.
Paljud protestandid, nagu Anne, üritasid kuningriigist lahkuda. 1686. aasta aprillis Inglise laev, millel ta oli pääsenud, et ta koos oma sõprade ja paljude usukaaslastega laevale asuks, võeti Pransusmaa kuninga sõdurite poolt kinni.
Kõik need inimesed viidi härra de Vaubani (Sébastien Le Prestre, Marquis of Vauban) tsitadelli Saint-Martinis Île de Ré (Saint-Martin-de-Ré) ääres. Seejärel algas kuude, isegi aastate pikkune vangistus, kuni nad oma usust loobusid. Nii jäi Anne sinna enam kui aastaks, võttes vastu pöördunute külaskäike, vahetades vangikongi ja elades lõputus ootamises.
Kohtudes taas mõne Anne sõbraga, asusid nad 31. mail 1688 Dieppe’i sadamas (Dieppe) Hollandi laevale. Ta naasis oma perekonna juurde Balki ja hiljem asusid nad kõik elama Leeuwardeni Hollandis. (Leeuwarden)
Anne de Chaufepié sündis 1640. aastal Champdeniers’is ja suri 1730. aastal Hollandis, olles veetnud poole oma elust Prantsusmaal ja teise poole paguluses. Temast oli jäänud mälestuseks sugulastele kiriku laulik, mis ta tõi kaasa Pransusmaalt. Tagakiusamise tõttu põgenes umbes 500 000 hugenotti Prantsusmaalt teistesse maadesse.
Samuel de Chaufepié viimase poja suguvõsad Hollandis ja Saksamaal:
- oJacques-Georges * de Chaufepié 1702-1786 &1726 Marie-Anne Bardon 1696-1777
- o Marie-Elisabeth de Chaufepié 1731-1770 &1760 Charles Vernezobre 1724-1775
- o Eléonore de Chaufepié 1733-1807
Benjamin de Chaufepié suguvõsad Hollandis ja Saksamaal:
- oBenjamin de Chaufepié 1620-1684 &1648 Jeanne Chabot †
- oBenjamin de Chaufepié 1653- &1691 Catherine de Morel †
- oJacques de Chaufepié 1699-1745 &1734 Elisabeth de Chaufepié 1696-1785
- o Samuel de Chaufepié 1738-1807 &1765 Anne-Catherine de Dompierre 1744-1807
- oJacques de Chaufepié 1699-1745 &1734 Elisabeth de Chaufepié 1696-1785
- oBenjamin de Chaufepié 1653- &1691 Catherine de Morel †
Sophie de Chaufepié 1804 Born September 29 Hambourg -1887 Pennrich (Saxe) &1832 Ferdinand, comte de Luckner 1797-1836
Poitous, Prantsusmaal praegu asub protestantlik genealoogiakeskus, The Protestants of Anjou, Beauce, Bretagne, Maine, kus on kajastatud mitmete pastorite tähelepanuväärset tööd. Nagu Samuel de Chaufepied: «Lühendatud ülevaade minu elu peamistest sündmustest.» Avaldanud Prantsuse Protestantismi Ajaloo Selts. Nendes kirjutatud raamatud. Üks raamat kirjutatud Anne de Chaufepied-i poolt The Huguenot Experience of Persecution and Exile«. Seal on andmed, et De Chaufepié oli protestantlik perekond.
Anne de Chaufepied.
Hugenottidel oli oluline roll Euroopa kultuurielus. Pääsenud taas vabadusse, valmistasid nad kirjandust, mis aitas vormida valgustusfilosoofiat ja sallivusideid. Näiteks tõlkis üks prantsuse protestant inglise filosoofi John Locke’i teoseid, milles Locke propageeris loomuõigust. Teised protestantlikud kirjamehed rõhutasid seda, kui tähtis on südametunnistuse vabadus. Kujunes välja arusaam, et valitsejatele kuuletumine on suhteline ja et seda võib ignoreerida, kui valitsejad murravad enese ja rahva vahelise lepingu. Nii ütlebki ajaloolane Charles Read, et Nantes’i edikti tühistamine oli ”üks oluline tegur, mis viis Prantsuse revolutsioonini”.
______________________________________________________________________________
Kuulsad De Chaufepié sugupuu esindajad Hollandis ja Saksamaal, kust meie siiani nende jälgi leiame. Nad on pastorid või arstid ning üsna tuntud ja kuulsad.
Jacques-Georges de Chauffepié, sündis Leuwarden-is (Hollandis) 1702-1786, väga kasuliku biograafilise sõnaraamatu autor, pärines iidsest ja aadlisuguvõsast Firenze Calfopedi perekonnast, kes kolis Prantsusmaale kuninga Francis I ajal (Francis I of France). Ta sai osaliselt hariduse Franekeris (Franeker). Pärast vaimuliku ametit vastuvõtmist jutlustas ta mõnda aega Flushingis, seejärel Delftis ja lõpuks Amsterdamis, kus ta oli Vallooni kiriku pastor ja kus ta suri.
Hugenottide roll Saksamaa ajaloos on olnud väga suur. Prantsusmaalt olid inimesed usulistel põhjustel liikuma lükatud enamjaolt ”noored, .. ettevõtlikud ja teotahtelised erakordselt kõrge moraaliga riigialamad”.
1685. aastal lubati hugenotid Berliini (Berlin) ja juba sajandivahetuseks oli Berliinis enam kui 55 000 elanikku. Hugenottide osa Berliinis kasvas drastiliselt, jõudes varsti seisu, et juba iga neljas linnaelanik oli hugenott. Töökate, tugeva usulise taustaga inimestena olid nad valmis ehitama kirikuid ja seetõttu võime praegugi vanalinnas nautida Prantsuse katedraal Berliinis | Saksamaa, mis on Berliinile ehteks.
Samuel de Chaufepié 1738-1807 kirjutas raamatu «Belgia ja Holland enne 1830. aastat» Amsterdam
Osa de Chaufepié suguvõsad assimileerusid (Assimileerumine) Saksamaal ja muutunud aja jooksul sakslasteks.
Johann Heinrich de Chaufepié (3. november 1773 † 20. märts 1855) oli saksa arst, Hamburgi Arstide Liidu ja selle raamatukogu asutaja, sündis Gamburgis. Gamburgis Saksamaal omas oma apteeki ja katku ajal aitas haigestunuid. Tema vanaisa oli Altona Prantsuse reformeeritud koguduse jutlustaja Samuel Simon de Chaufepié; tema isa, arst ja ämmaemandaõpetaja Pierre Samuel de Chaufepié (1730–1784). Tema kaks õde Marie Henriette Emilie de Chaufepié (18. oktoober 1774 – † 1795) ja Friederike Henriette de Chaufepié (19. november 1778 – † 18. detsember 1869) olid abielus apteeker Georg Eimbkega. Tema poeg Hermann de Chaufepié (sündinud 1801) sai samuti Hamburgis arstiks.
Pierre Samuel de Chaufepié (1730–1784), arst ja ämmaemandaõpetaja raamat: Ämmaemandate kasutusjuhend. Handbuch zum Gebrauch der Hebammen
Tundub, et Heinrich Heine (sündis 13. detsember 1797 Düsseldorf – 17. veebruar 1856 Pariis, kes oli juudi päritolu Saksamaa luuletaja, publitsist ja ajakirjanik) pühendab luule Johann Heinrich de Chaufepié-le .
1843–1844 «Deutschland. Ein Wintermärchen» H. Heine eesti keeles — «Saksamaa: talvemuinasjutt».
Auch gute Gesellschaft fand ich dort,
Mit Freude sah ich wieder
Manch alten Genossen, zum Beispiel Chaufepié,
Auch manche neue Brüder.
Поэма Генриха Гейне «Германия. Зимняя сказка», написанная в 1843–1844 годах.
Saksamaa ühendamine (1871) Saksa keisririik, Esimese maailmasõja (1914) Esimene maailmasõda ja Teise maailmasõja (1939 — 1945) Teine maailmasõda sündmused ärapillusid De Chaufepié suguvõsad De Chaufepié sugupuus üle maailma.
19. sajandil asusid elama mõned De Chaufepié suguvõsa esindajad, nagu Alfons Ernst de Chaufepié‘ enne 1870.a Ida-Saksamaale, Waren-is (Müritz) Waren (Müritz).
Üks suguvõsa esindaja Ida de Chaufepied asus elama Bordeaux’sse (Bordeaux), kus ta on maetud protestantlikule kalmistule. Mõned elavad Austraaliast, nagu Théo de Chaufepied‘ ja Franck de Rouveroy (kelle ema nimi oli Anne-Claire de Chaufepied).
Üks De Chaufepied‘dest põlvnev perekond asus elama Tšiilisse (Tšiili) . Rudolf Jan de Dompierre de Chaufepié, sündis 6 Nov 1889, Haag, Zuid-Holland, Nederland. Rudolf Jean de Dompierre de Chaufepié oli Madalmaade esindajana Santiagos (Santiago) asuvas Madalmaade konsulaadis 1930. aastatel. Läksid koos perega Tšiilisse elama ja võtsid endale ühe Dompierre de Jonquières‘i naise nime.
Teised De Chaufepied‘dest suguvõsad nagu Herta-Frieda-Anna-Metade de Chaufepié (1894 — 1975) Herta Nõmmik, kes elas Ida-Saksamaal 1933.a asus elama Eestimaal (Eestimaa)
Alfons Ernst de Chaufepié suguvõsad, kes elavad Eestimaal
- o Alfons Ernst de Chaufepié (1865 — 1944) &1892 Christiane Luisa de Chaufepié (1864 — 1943)
- Lapsed:
- Herta de Chaufepié (Nõmmik) (1894 — 1975) Sündis Waren-is (Müritz), Saksamaal
- Hermann de Chaufepié (1896 — 1965) Sündis Waren-is (Müritz), Saksamaal
- Emma de Chaufepié (1899 — 1968) Sündis Waren-is (Müritz), Saksamaal
- o Herta Nõmmik (1894 — 1975) &1920 Villem Nõmmik (1890 — 1974)
- Lapsed:
- Villi Nõmmik (1922 — 2010) Sündis Waren-is (Müritz), Saksamaal
- Horst Nõmmik (1930 — 2023) Sündis Waren-is (Müritz), Saksamaal
- Margot Hendrikson (1932 — 1994) Sündis Waren-is (Müritz), Saksamaal
- o Villi Nõmmik (1922 — 2010)&1956 Taisia Nõmmik (1929 — 2012)
- Lapsed:
- Vello Nõmmik (1958 — 2010) Sündis Karagandas, Kazahstan
- Viktor Nõmmik (1959) Sündis Borovoe, Shchuchins, Kazahstan
- David Nõmmik (1963) Sündis Karagandas, Kazahstan
- Villi Nõmmik (1966) Sündis Astana, Kazahstan
- o Villi Nõmmik (1922 — 2010)&1956 Taisia Nõmmik (1929 — 2012)
- o Herta Nõmmik (1894 — 1975) &1920 Villem Nõmmik (1890 — 1974)
Alfons Ernst de Chaufepié suguvõsad, kes elavad Saksamaal
Hermann de Chaufepié (1896 — 1965) elas Ida-Saksamaal, Waren-is (Müritz)
- o Hermann de Chaufepié (1896 — 1965) &1931 Anna Tatula (1898 — 1967)
- Lapsed:
- Renata de Chaufepié (1932 — 2020) Sündis Waren-is (Müritz), Saksamaal
- Horst de Chaufepié (1934 — 2004) Sündis Waren-is (Müritz), Saksamaal
- o Renata de Chaufepié (1932 — 2020) & ??
- Lapsed:
- Jutta de Chaufepié (1956) Sündis Waren-is (Müritz), Saksamaa
- o Jutta de Chaufepié (1956) & 1976 Joodim Will ja & 1982 Wolfgang Meyer
- Lapsed:
- Melanie Will (1977) Sündis Waren-is (Müritz), Saksamaa
- Constanze Will (1979 — 2006) Sündis Waren-is (Müritz), Saksamaa
- Peter-Ramon Meyer (1983) Sündis Waren-is (Müritz), Saksamaa
- o Jutta de Chaufepié (1956) & 1976 Joodim Will ja & 1982 Wolfgang Meyer
- o Renata de Chaufepié (1932 — 2020) & ??
- Lapsed:
Horst de Chaufepié (1934-2004) pärast Saksamaa taasühinemist (1989–1990) asus elama Essen-is Lääne-Saksamaal.
- o Horst de Chaufepié (1934-2004) & Grazyna
- Lapsed:
- Olaf de Chaufepié
- Dennis de Chaufepié
- Nadine de Chaufepié
- Lapsed:
Alfons Ernst de Chaufepié
(1865 - 1944)