Jaak Harjate Jürri

Jaak Harjate Jürri (02.05.1685-10.02.1750) sündis pärisorjuses ehk varasema nimega pärispõlve ajal, suures talupoja perekonnas, kus oli seitse last. Elasid Arjate, Taevere v, Suure-Jaani khk, Viljandimaal, Liivimaa kbr. Tawit oli perekonnas esimene laps. Jaani ajal oli raske elada eesti talupojadel. Selepäras, et lõplikult kujunes välja pärisorjus ja oli piik sõdadeperiood.

Jaak Harjate Jürri surm (1750)

Abielunud: 24.11. 1707.a Ann [Harjate Pedi ümmardaja), sündinud 1682 ?.a, surm: (08.03.1750)

Lapsed:  1. Jaan [Arjadi Jaagu p. Jabura] 30.01.1709  2. Kadri (08.11.1711)  3. [Harjate Jaago] Tawit (11.11.1713)  4. Reet (10.04.1716)   5. Kusto (1720)    6. Maret (Harjate Jaago t.) (1722)   7. Mari (1723)   8. Ann (1725)

An Harjate Jako surm (1750)

Harjate Pedi ümmardaja – “peremehe ümmardaja”. Isiklik teenija, abiline, ka põetaja, kui peremees haige oli, peremehe lastehoidja. Kirikutekstides kasutati terminit ülekantud tähenduses. „Vaata, siin on Issanda ümmardaja; mulle sündigu su sõna järgi!” (Luuka 1:38). Ümmardaja ehk „orjatar” (UM) oli kõige alam teenija, kelle elu oli tervenisti tema isanda kätes. 

Mõisast vaste u. kammerneitsi, teenijatüdruk. Proua tuli turult, ümmardaja täis kandekotiga järel. Ümmardajad katsid kiiresti laua. Majas oli ümmardajaks üks noor maatüdruk. Ümmardaja oli ilma tavaliste pererahva õigusteta (ja kohustusteta) teenijatüdruk, mistõttu tema seisust (seisundit) ka abiellumisel eraldi toonitati.