Jaan Harjate Jako

Jaan Harjate Jako (02.02.1709-02.03.1765) sündis pärisorjuses ehk varasema nimega pärispõlve ajal, suures talupoja perekonnas, kus oli kaheksa last. Elasid Arjate, Taevere v, Suure-Jaani khk, Viljandimaal, Liivimaa kbr. Tawit oli perekonnas esimene laps. Jaani ajal oli raske elada eesti talupojadel. Selepäras, et lõplikult kujunes välja pärisorjus ja oli piik sõdadeperiood.

Jaan Harjate Jürri Jaago p. sündimine (02.02.1709).

Isa Jaak Harjate Jürri, sündinud  kuni (±1685.a, surm: 10.02.1750).

Vanaisa Jürri Harjate Otti (1662-1728) Märgitud kolm põlvkonna, elasid koos.

Ema Ann [Harjate Pedi ümmardaja), sündinud (1682 ?.a  surm ?)

Harjate Pedi ümmardaja — «peremehe ümmardaja». Isiklik teenija, abiline, ka põetaja, kui peremees haige oli, peremehe lastehoidja. Kirikutekstides kasutati terminit ülekantud tähenduses. „Vaata, siin on Issanda ümmardaja; mulle sündigu su sõna järgi!” (Luuka 1:38). Ümmardaja ehk „orjatar” (UM) oli kõige alam teenija, kelle elu oli tervenisti tema isanda kätes. 

Mõisast vaste u. kammerneitsi, teenijatüdruk. Proua tuli turult, ümmardaja täis kandekotiga järel. Ümmardajad katsid kiiresti laua. Majas oli ümmardajaks üks noor maatüdruk. Ümmardaja oli ilma tavaliste pererahva õigusteta (ja kohustusteta) teenijatüdruk, mistõttu tema seisust (seisundit) ka abiellumisel eraldi toonitati.

Ann sündinud 1712.a (±1713)  surm:  20.08.1783.a (70)

Lapsed:  1. Anu (1730)  2. Ello (1732)  3. Tawid [Jabbura Jaani] (10.02.1734) Taifer, Jabbura,4.  Leno (25.07.1736)   5. Ello Jabbura Jaani (19.12.1738)  6. Litovere Lepiku Jüri Lepiku Koik (1740) 7. Jaan Jabbura Jaani (1743)

Maksud ja kohustused mõisa vastu on suusõnalise traditsiooni põhjal võrdlemisi mitmesugused. Maksude määr ja teopäevade täpne arv on ununenud ja seda nimetatakse ebakindlalt, kus ainult ligikaudsusega rehkendada võib. Et teo suurusest tõelist pilti saada, siis esitan siinkohal Vastemõisa vallamajast leitud vakuraamatust 1809. a. teo suuruse ja naturaalsete kohustuste määra ühe keskmise talu kohta.
Raamat ise kannab järgmist pealkirja: „Orjusse-eenkiri nende Vastemoisa moisa maa peält est otsast seisavat 13. teise pole peäl nimmetud Tallomehe maja-pedaminne.” Hinna pandmisse seädus, mis surest Keisrist 1809. aastal Hinna tabelli Ramato sees kinnitati, ning mis järrel Vastemoisa moisa maa peäl eestotsast Tallopoijadele on arvatut.

Tabel

Tallo maa väärt = 18 66.
Kabbila küla. Parduse talu.
EKLA, f 199, m 23, 49/50 (III-5b) < Suure-Jaani khk. — Alfred Rästas (1926)

Sarnase talu eest nõuti järgmist orjust ja makse: Vakka=Orjus – aasta läbi – hobusepäivi 143; jalapäivi jüripäevast mihklipäevani 64. Abbi=orjus – jürip[äevast] mihklip[äeva]ni 11 hobuse- ja 69 jalapäeva, vooride tarvis (224 versta) 33 hobusepäeva. Mihklip[äevast] jürip[äeva]ni 5 hobuse- ja 36 jalapäeva. Kümnese maks: rukk[e]id 2 vakka, odrad 1Ÿ v[akka], kaerad 1œ vak[ka], ropsitud linu 10 [leisikat], linast lõnga 2 [leisikat], humalaid 2 [leisikat], võid 2 [leisikat], œ lammast, 1 kott, 2 kana ja 18 muna.
EKLA, f 199, m 23, 51 (III-5b) < Suure-Jaani khk. — Alfred Rästas (1926)

Teolkäimine olnud õige vaevarikas, sest teol käia tulnud umbes 10–12 versta tagant. Lahmuse mõisa omanik Ratleff lasknud Lahmuse mõisa hooned Vastemõisa teopäevadega, kust ta Lahmusele tulnud, üles ehitada. Talust olnud korraline aasta läbi väljas, kuna mõisa tükkide (heinaniit, viljakoristamine) tegemisel vahest kuni 12 hinge mõisa tööle saata tulnud. Kastega rukist lõigata pole lubatud, pidanud ootama kuni keskhommikuni, mil kaste kadunud.
EKLA, f 199, m 23, 51/2 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Kabila k., Päredi t. — Alfred Rästas < Jüri Valdsmann, 76 a. (1926)