David Nõmmik

Igal nõmmel isenimi, igal talul oma taar. Igal koolil oma nägu, igal perel oma viis.

Tawit Jabburi (Nõmmik) (05.08.1814-24.01.1878) sündis suures talupoja perekonnas Jabura, Taevere v, Suure-Jaani khk, Viljandimaal. David oli kuues laps. Kokku oli perekonnas 9 last. Perekond oli muusikaline  ja sotsiaalselt aktiivne. David oli 12 aastane, kui võeti perekonnanimi Nõmmik. Ta olnud õpetajaks Kase koolis (1837-1859), kui algas eestlaste rahvuslik ärkamine. Tawit ehitas tugeva vundamendi terve õpetajate põlvkonnale. Ta mõistis, et õppimine ja areng muutuvas maailmas on olulisem kui kunagi varem. Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond (koolmeistrid, köstrid, vallakirjutajad) ja keskkiht (taluperemehed), hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad, kes kõik püüdlesid sotsiaalse tõusu poole.

Märkus: vanasti erinesid tänastest tavapärased erinevat kirjakujud. Kohtame sama nime eri kirjakujud kirjutatud erinevalt: nimi – David (Tawit, Dawit, Davet, Taavit). Naine Kadri (Kaddri). Perekonnanimi Nõmmik (Nemmik, Nemik, Noemmik, Nömmik) Kohanimed: Taevere (Taewere, Taifer), Kase (Kasse), Jabura (Jaburi, Jabburra), Viljandi (Fellin), Suure-Jaani (Gr.St. Johannes)

Sest igas keeles: (eesti, vene, saksa ) kirjakeele normi(ngut) ongi defineeritud kui õigekeelsusallikates fikseeritud keelenormid. Vaata eesti keele käsiraamat

Taiferi mõis, sks 1583 Taiuer (küla), 1638 Tayfer (mõis ja küla), 1797 Taifer, Taewerre . Taevere [`taevere] ‹-`verre ~ – küla kuni 2017 Suure-Jaani vallas.
● Maavaldusena on Taeverest teateid a-st 1524, kui Jost Brinckenile läänistati kõrtsikoht ja maid Valula (Suure-Jaani) khk-s. Mõis rajati XVI saj keskel. 1583 oli küla tühi. 1638 on mainitud külana, kus on karjamõis. Mellini kaardil 1797 ja Rückeril 1839 on mõis ja küla olemas.

Viljandi maakonnas, Suure-Jaani khk, Taevere vald, Arjadi põhjaosa tuntakse Jaburi nime all Jaburi-Linde, Jaburi-Jurison, (1688-1692) Jaber Matts, (1724) hajatalu Jabora Jahn.

Enne 19. sajandit eesti talurahval perekonnanimesid ei olnud. Eestlasel oli ainult eesnimi ja teda tunti talu järgi, kus ta elas. Näiteks, elas David Karula talus, siis teda kutsuti Karula Tawet. Kui sündis poeg Aldar, siis teda kutsuti Aldar Karula Taweti . Kui oli elus ka vanaisa, siis kutsuti Aldar Karula Taweti Villi.

Venemaa valitseja Aleksander I vabastas aastatel 1816-1819 Eestimaa ja Liivimaa kubermangude talupojad päris orjusest ning talurahvas sai suurema liikumisvabaduse. Aastatel 1823-1835 järgnes sellele nimede reform, mille käigus said kõik eestlased endale ametlikud perekonnanimed. Kehtis kord, et lähikonnas võisid sama perekonnanime võtta vaid sugulased. Juhtus küll ka, et sulanegi sai peremehe nime. Mõnikord oli jälle nii, et sama pere pojad võtsid endale erinevad perekonnanimed. Talurahvale anti nõu, milliseid nimesid valida. Nimesid pandi mõisate kaupa.

Taiferi mõisas alustati reformiga 1826 aastal. Talupojad kutsuti mõisa valitsejamaja juurde, kus neid võttis vastu nimedepanemise komisjon. Enamasti said talumehed perekonnanimesid ise valida. Perekonnanimede panemise käigus (1823-1835) said paljud eestlased endale võõrapärase nime, nagu Hendrikson (Hendriku poeg). Üksikutel juhtudel oli võimalik kohe muutma hakata. Massiline nimede muutmise kampaania toimus 1930ndatel aastatel. Selle käigus sai uue eestipärase nime umbes 200 000 inimest.

Taiferi mõisas selleks korraldati vaherivisioon 1826 aastal. Peregonna nimed pandi kirja elukoha jargi. Elukohad olid numerdatud ja suured perekonnad said ka oma numbri.

Jabburi Tawiti Tawit võttis peregonna nimeks Nõmmik. Nimisõna nõmmik tähendab kuival liivasel alal kasvav männi mets (vene сосновый лес, сосновый бор). Eesti-vene sõnaraamat. Eesti kohta olemas Perekonnanime Nõmmik statistika .

Umbes 140 a. eest on Taeveres juba kool olnud. See asunud ühes viletsas Vihu saunas, kuhu õppimisele ülesantud oli 9 last, kuid katsumise ajal olla seal kõigest 3 last olnud. Kes seal kooliõpetaja olnud – ei ole teada. 1807. a. pandud kool Nõmme tallu ja kooliõpetajaks selle talu perenaine Marry Siem. See olnud rahvuse poolest lätlane, kuid kõnelenud ka eesti ja saksa keelt. M. Siem olnud õpetajaks kuni 1830. a. Tema aeges viidud lapsed enne kooli panemist kirikuõpetaja juure katsumisele ja kes „rumalad” olnud, s.o pole mõistnud lugeda, saadetud määramata aja peale kooli. Kooliõpetaja saanud tasuks iga lapse pealt teatud arv vilja, peale selle olnud tal veel kasutamiseks maa, mille eest pidanud aga mõisale tegu tegema. Kooliaeg pidanud kestma mardipäevast kuni lihavõttepühadeni. Järgmine õpetaja olnud Ann Tõhker (1830.–34. a.). 1834. a. toodud kool Kadaka tallu ja õpetajaks pandud Jaan Nõmmik. See olnud kooli peal kõigest kolm aastat ja läinud ära Võrumaale Karaskisse vene kiriku köstriks.

Selle järele pannud kirikuõpetaja Schnell kooliõpetajaks Jaan Nõmmiku venna Taaveti tema ilusa lauluhääle pärast. Taavet Nõmmik olnud õpetajaks (1837.a -1859. a).  1846. a. toodud kool Kase tallu, kus ta ka praegu asub. 1859. a. saanud õpetajaks Julius Nõmmik ja 1887. a. tema poeg õpetaja Jüri Nõmmik. 1859. a. tulnud juba sunduslik kooliskäimine ja aeg määratud kindlaks kahe aasta peale. 1860. a. õpetatud nimetud koolis ka juba kirjutamist ning rehkendamist. Peale nende muidugi endiselt piiblilugu ja katekismust.

«Õpetajaamet on ju tegelikult elukutse, mis garanteerib, et kunagi ei hakka igav.» Kadi Georg

Tawit abielus (10.09.1839). Tema naine oli Kadri  (Kaddri Putko), sündis (20.02.1818), Sürgavere v, Lehowa. Kadri sünnitas Tawitile 10 last. Esimesed kaksikud, üks suri kohe. Perekond armastas lapsi ja õpetas. Lapsed hariduse saanud laialdaste teadmistega.

“Õpetaja avab ukse, kuid sisse pead astuma ise.”  Õpetajad võivad näidata teed ja anda juhiseid, kuid tegelik õppimine ja meisterlikkus tuleb läbi õpilase enda töö ja pühendumuse. Iga inimene vastutab oma edasimineku eest ja peab olema valmis panustama aega ja vaeva, et saavutada oma eesmärke.

Georg Leonhard Schnell (1799-1869) õppis Pärnu kreiskoolis ja aastatel1814-1818 Tallinna kubermangugümnaasiumis. Aastatel 1818-1821 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ordineeriti 16. detsembril 1823 õpetajaks. Schnell oli aastatel 1823-1824 Suure-Jaani Johannese koguduse kirikuõpetaja. Lisaks oli ta aastatel 1841-1843  Viljandi praostkonna vaimulik koolirevident ja aastatel 1842-1854 praos. Tema isa Carl Reinhold Schnell ja vanaisa Johann Georg Schnell olid samuti Suure-Jaani Johannese koguduse kirikuõpetajad. Vanaisa Johann Georg Schnell. (1734–1812) sündis Bodeni järve lähedal Lindaus pastori pojana, õppis Jena, Leipzigi ja Halle ülikoolis, peale mida tuli Schnell Liivimaale koduõpetajaks. Aastatel 1756–1760 töötas ta Olustveres von Fersenite juures enne kui temast sai Suure-Jaani Johannese koguduse kirikuõpetaja. Tema kirjutas 1776. aastast pärit «Lühhikenne ja selge Öppetus Küssimiste ja Kostmiste Sannadega», mis on nüüdsest kõigile DIGARist kättesaadav. Uunikum-teos 47-leheküljeline eestikeelne sisaldab 127 küsimust-vastust, kolm vaimulikku laulu ja paar palvet.

Tawit Jabbura (Nõmmik) ja ta perekond elasid keerulises ja kiiresti muutuvas maailmas. Taaveti mäletavad tema ilusa lauluhääle pärast. Laulmine andis talle tuge rasketel aegadel. Ta teadis, et tõeline õnn ja elu rikkus peituvad inimsuhetes – võimes luua ja hoida sügavaid, armastavaid sidemeid nendega, kes meile korda lähevad.