David Nõmmik

Tavit Nõmmik olnud õpetajaks Kase koolis 1837-1859. a. Ta pannud kirikuõpetaja Schnell kooliõpetajaks tema ilusa lauluhääle pärast.

Umbes 140 a. eest on Taeveres juba kool olnud. See asunud ühes viletsas Vihu saunas, kuhu õppimisele ülesantud oli 9 last, kuid katsumise ajal olla seal kõigest 3 last olnud. Kes seal kooliõpetaja olnud – ei ole teada. 1807. a. pandud kool Nõmme tallu ja kooliõpetajaks selle talu perenaine Marry Siem. See olnud rahvuse poolest lätlane, kuid kõnelenud ka eesti ja saksa keelt. M. Siem olnud õpetajaks kuni 1830. a. Tema aeges viidud lapsed enne kooli panemist kirikuõpetaja juure katsumisele ja kes „rumalad” olnud, s.o pole mõistnud lugeda, saadetud määramata aja peale kooli. Kooliõpetaja saanud tasuks iga lapse pealt teatud arv vilja, peale selle olnud tal veel kasutamiseks maa, mille eest pidanud aga mõisale tegu tegema. Kooliaeg pidanud kestma mardipäevast kuni lihavõttepühadeni. Järgmine õpetaja olnud Ann Tõhker (1830.–34. a.). 1834. a. toodud kool Kadaka tallu ja õpetajaks pandud Jaan Nõmmik. See olnud kooli peal kõigest kolm aastat ja läinud ära Võrumaale Karaskisse vene kiriku köstriks. Selle järele pannud kirikuõpetaja Schnell kooliõpetajaks Jaan Nõmmiku venna Taaveti tema ilusa lauluhääle pärast. Taavet Nõmmik olnud õpetajaks 1837.a -1859. a.  1846. a. toodud kool Kase tallu, kus ta ka praegu asub. 1859. a. saanud õpetajaks Julius Nõmmik ja 1887. a. praegune õpetaja Jüri Nõmmik. 1859. a. tulnud juba sunduslik kooliskäimine ja aeg määratud kindlaks kahe aasta peale. 1860. a. õpetatud nimetud koolis ka juba kirjutamist ning rehkendamist. Peale nende muidugi endiselt piiblilugu ja katekismust.

EKLA, f 200, m 12:2, 94/5 (III-8) < Suure-Jaani khk., Suure-Jaani — Tony Bollmann < Jüri Nõmmik (1926)

Taifer Kasse, Päraküla on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Suure-Jaani valda. Külast voolab läbi Lõhavere oja, küla lääneosas voolab Ängi oja, mis läänepiiril suubub Lõhavere ojasse.

Taavet Nõmmikul oli suur peregond. Kolm poega olid õpetajad. Sündisid lapsed: 1. Julius Nõmmik pedagoog (19.12.1840 — 1907), 2. Anne (21.02.1842), (3. Mari sündis ja suri) 3. Liisa (20.10.1844),  4. Jurri (29.06.1847), 5. David (19.08.1849 — 21.03.1939), 6. Kadri (16.11.1851), 7. Tõnnis (1853)  8. Mina (1856), 9. Joosep pedagoog (12.09. 1857 – 28.01.1944), 10. Villem Nõmmik, pedagoog (29.04. 1860 – 7.03.1932)

Georg Leonhard Schnell (1799-1869) oli Eesti vaimulik. Ta õppis Pärnu kreiskoolis ja aastatel 1814–1818 Tallinna kubermangugümnaasiumis. Aastatel 1818–1821 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ordineeriti 16. detsembril/28. detsembril 1823 õpetajaks. Schnell oli aastatel 1823–1824 Suure-Jaani Johannese koguduse õpetaja. Lisaks oli ta aastatel 1841–1843 Viljandi praostkonna vaimulik koolirevident ja aastatel 1842–1854 Viljandi praostkonna praos. Tema isa Carl Reinhold Schnell ja vanaisa Johann Georg Schnell olid samuti Suure-Jaani Johannese koguduse õpetajad. Vanaisa Johann Georg Schnell. (1734–1812) sündis Bodeni järve lähedal Lindaus pastori pojana, õppis Jena, Leipzigi ja Halle ülikoolis, peale mida tuli Schnell Liivimaale koduõpetajaks. Aastatel 1756–1760 töötas ta Olustveres von Fersenite juures enne kui temast sai Suure-Jaani Johannese koguduse kirikuõpetaja. Tema kirjutas 1776. aastast pärit «Lühhikenne ja selge Öppetus Küssimiste ja Kostmiste Sannadega», mis on nüüdsest kõigile DIGARist kättesaadav. Uunikum-teos 47-leheküljeline eestikeelne sisaldab 127 küsimust-vastust, kolm vaimulikku laulu ja paar palvet.