Villem Nõmmik

Villem Nõmmik, pedagoog (29.03. 1860 – 7.03.1932). Sündis suures õpetaja peregonnas Kasse, Päraküla, Taevere v, Suure-Jaani khk, Viljandimaal. Oli õpetaja Viljandimaal Kase koolis (1879-90) ja Pärnumaal Vee (1890-1911) vallakoolis.

Koolmeistriks olles uuris ja kirjutas üles Vee haridusajalugu. Jätkas Vee kooliõpetaja (1888-89) Jüri Getreu poolt algatatud segakoorilaulu viljelemist, esinedes oma kooriga. Vee koolimajas korraldatud peoõhtutel, samuti kihelkondlikul kontserdil Pärnumaa. Jaagupi kirikus (1894). Õpetajate palk vanasi ei võimaldanud äraelamist ja õpetajad pidid muu tööga lisa teenima. Räägivad, et Voltveti koolmeister olnud ka mõisa toapoisiks ja teinud värvimis- ja klaasimistöid. Kilingi „Lavi\» koolis, mis asutati arvatavasti 1829. a., peab koolmeister külarätsepa ametit ja on veel taluperemees ja laevaomanik. Ka „Kulli\» koolmeistril olnud kolm ametit. Villemi anaduspäevad möödusid Pärnumaal Enge vallas Anelema külas Tani-Jaani talus (näitleja Kristjan Hanseni kodu) ja Vee asunduses.

Tema tütar: KONKS (sündinud Nõmmik) Anna Villemi t, pedagoog (20. VII 1891 – 27. X 1941).

Sündis Pärnumaal Vee vallas Vakalepa külas Vee koolimajas (Vanakoolil). Hariduse omandas Vee vallakoolis, Jaagupi kihelkonnakoolis (1903- 04) ja Pärnu tütarlaste gümnaasiumis (1904-09). Vee kooli asetäitja õpetaja (1909-11), õpetaja ja juhataja (1911-31). Oli lühikest aega ka Vee valla Parasmaa vallakooli õpetaja 1914. a. ning sai sel aastal pedagoogi kutse. Elas Tartus (1931-41). Pärnu Perioodil võttis osa õpilasliikumisest, olles seotud naisgümnasistide organisatsiooniga. Oli esimesi naispedagooge Pärnu-Jaagupi kihelkonnas. Kuulus abiesimehena Jaagupi rahvahariduse Seltsi (1913, 1914) ja oli Pärnu-Jaagupi Õpetajate Ühingu liige. Juhatas kohalikku näitetruppi, mängides ise kaasa silmapaistva näitlejana, kellele tehti isegi ettepanek asuda Pärnu „Endla” teatri kutseliseks artistiks. Esines vee sega- ja lastekooriga kihelkondlikel ja maakondlikel laulupidudel ning lastelaulupäevadel. Korraldas kõne- ja peoõhtuid, kus esines mitmesugustel teemadel sealhulgas naisküsimuses. Maetud Tartus Raadi kalmistule.