Olen murtud südamega teel. Oh, anna aega, kannatada veel… Kannatab taevas ja kannatab maa, kannatust tunda on südamel ka.
Jossif Stalin hoidis Nõukogude Liidus kõrgeimat võimu alates 1929. aastast kuni oma surmani 1953. aastal. Selle veerandsajandi kestel põhjustas ta igal aastal vähemalt miljoni Nõukogude kodaniku vangistamise ja hukkamise. Represseeritu loeti Nõukogude režiimi vastasteks või vähemalt ebalojaalseteks – nn sotsiaalselt ohtlik element. Neid käsitleti tasuta ja õigusteta tööjõuna, keda sai rakendada paikades, kus inimesi oli vähe, ja töödel, mille jaoks tavalist tööjõudu ei olnud. Seda eriti sõja ajal, kui suur osa tööjõulisi mehi, kes ei olnud vangis, olid sõjaväkke mobiliseeritud. Sundasumise paigad ja vangilaagrid olid enamasti raskesti ligipääsetavates kohtades karmi kliimaga piirkondades kaugel suurematest linnadest. Elamistingimused olid ebainimlikud, puudus korralik peavari ja arstiabi, suur puudus oli elementaarsetestki toiduainetest, rõivastest ja jalatsitest.
„Kommunistlik režiim nõudis ainuüksi Eestis sadu tuhandeid ohvreid tapetute, vangistatute, küüditatute, põgenike ja tagakiusatutena. Eesti ajalugu on näidanud meie rahvale, kui raskelt võidetakse kätte oma riik, vabadus ja demokraatia ja kuidas neid iseenesestmõistetavaks pidades võib nad kaotada. Nii nagu eile, peame ka täna ja homme seisma oma riigi, vabaduse ja demokraatia eest. Meie rahva ja riigi püsimiseks peame teadma olnut, hoolima oma kaasmaalaste saatusest ja mälestusi edasi kandes tegema kõik, et kurjus ei korduks“ Tunne Kelam
__________________________________________________________________________________________________________________
“Ajalooline mälu”
Küüditatut: Eestis ei unustata seda vägivalda kunagi. Vaata: Kommunismiohvrite memoriaal, Küüditamine
18783. Nõmmik, 1949, R5
18784. Nõmmik, Aasa, 1940, R5
18785. Nõmmik, Aksel, 1930, R5
18786. Nõmmik, Almire-Renate, 1921, R5
18787. Nõmmik, Amanda, 1908, R5
18788. Nõmmik, Anti, 1943, R5
18789. Nõmmik, Ants, 1932, R5
18790. Nõmmik, Arnold, 1931, R5
8791. Nõmmik, Eha, 1942, R5
18792. Nõmmik, Evald, 1933, R5
18793. Nõmmik, Jaak, 1941, R5
18794. Nõmmik, Jaan, 1938, R5
18795. Nõmmik, Leida, 1912, R5, †
18796. Nõmmik, Leida, 1935, R5
18797. Nõmmik, Leili, 1934, R5
18798. Nõmmik, Liisa, 1884, R5, †
18799. Nõmmik, Mall, 1937, R5
18800. Nõmmik, Noimi, 1929, R5
18801. Nõmmik, Raimond, 1932, R5
18802. Nõmmik, Rein, 1938, R5
18803. Nõmmik, Rosalie, 1880, R5
18804. Nõmmik, Salme, 1907, R5
18805. Nõmmik, Uno, 1934, R5
18806. Nõmmik, Vello, 1937, R5
18807. Nõmmik, Vello, 1941, R5
Repressioonid ja sõda sundis kümneid tuhandeid Eesti inimesi kodumaad maha jätma. Vaata: Kommunismiohvrite memoriaal
1944. aasta alguses jõudis rinne Eesti piiridele. Suve lõpuks oli selge, et Punaarmee vallutab Eesti uuesti ja kommunistlik terror jätkub sealt, kus see 1941. aasta suvel katkes. Nüüd põgeneti juba massiliselt: nii evakueerimislaevadel Saksamaale kui ka omal käel üle sügistormise mere Rootsi.
Mihkel Nõmmik (06.09.1894 – 12.02.1962) Teise maailmasõja ajal 1944 aastal põgenes Rootsi, kus elas järgnevad aastad ning osales ka pagulaseestlaste organisatsioonides. Suri 12. veebruaril 1962 Stockholmis
Veera Nõmmik (08.10.1906 – 13.02.2002) Teise maailmasõja ajal 1944 aastal põgenes Rootsi. Veera Farrand-Nõmmik suri USA-s 13.02.2002.
_________________________________________________________________________________________________________________
Nõukogude võim kiusas usklikke igati taga. Sotsialistlikus ühiskonnas, kus inimesed on „täiesti vabad”, pidid ajale jalgu jäänud religioon ja usk kaduma, peamiselt seetõttu, et religioossust ei vaadeldud mitte inimloomuse ühe omadusena, vaid ainult sotsiaalset laadi nähtusena. Repressioone korraldati üldjuhul salaja. Nende uurimine on aeganõudev töö. Nõukogude poliitilistel repressioonidel oli oma tekkeloogika, mehhanism ja teostajad, mille rakendamisega riigivalitsemises kaasnes tsiiviilelanikevastane vägivald.
Ivan Kosmõnin ja Jekaterina Kosmõnina (Rodak) on Taisia Nõmmik isa ja ema.
Ivan Grigorjevitš Kosmõnin sündis (14.11.1904-1942 † ) Armeenias, Bazartšai linnas. Oskas rääkida armeenia, tjurski ja vene keeles. Õppis Piibliseminaris Rostovis ja 29.a sai kirikuõpetajaks. Piiblitööliseks töötas Vladikavkaasis.
Космынин Иван Григорьевич (14.11.1899 / 1904), Армения, с.Базарчай, русский, образование: грамотный, б/п, Столяр, житель г.Пятигорска. Арест: (1941.08.02) Приговор: 8 лет лагерей. [Книга памяти Ставропольского края].
1932 aastal Ivan Grigorjevitš Kosmõnin abiellus Jekaterina Rodakiga, kelle vanemad olid pärit Kiievist, Ukraina. Elasid Dagestanis Hasavritis, Ararati mäe lähedal. Kosmõninite perre sündis kolm last: Taisia, Nadja ja Pavel.
Ivan Grigorjevitš Kosmõnin arreteeriti usu pärast (02.08.1941). Oli vangis 1 aasta. 1942 aastal septembris sõja ajal valvurid hakkasid neid etappidena jälgsi ajama. Hukkus teel etappis Taškendi lähedal.
Jekaterina Kosmõnina, kes läbi elas Holodomor – suur näljahäda Ukrainas Nõukogude Liidus aastatel 1931–1933 rakendatud poliitika tagajärjel, oli üksi sõja ajal kolme lapsega.
Jekaterina Kosmõnina usu pärast arreteeriti 1945 aastal. Kogu vara konfiskeeriti § 58 alusel poliitvang. Otsusega lapsi vanematelt ära võtta, määrati 10 aastaks vangistust. Istus 9 aastat ja 7 kuud ning saadeti Kasahstani, Karaganda linna sundasumisele.
Taisia oli 16 aastane, kui ema arreteeriti 1945 aastal. Ta suurtes raskustes kasvatas ise õde Nadja, vend Pavel kõik 9 aastat .
__________________________________________________________________________________________________________________
Peet Nõmmik (18.02,1900-1947 † ) Sipelga talu, Taevere vald, Suure-Jaani kihelkond, Viljandimaa. Hukkus (06.05.1947) Norillag, Krasnojarski krai) oli eesti vaimulik.
Türi koguduse õpetaja Peet Nõmmik sündis 18. veebruaril 1900 Viljandimaal Suure-Jaani kihelkonnas Taevere vallas Sipelga talus Peet ja Anna Nõmmiku peres. Venekeelse tunnistuse vahendusel märgitud tema nimena ka Peter. Koolitunnistus on välja antud Viljandi Maakonna Reaalgümnaasiumis, kus Peet Nõmmik õppis 1920/1921. 29. augustil 1921 asus ülikooli õppima usuteaduskonda. 25. septembril 1927 valiti Peet Nõmmik Türi koguduse täieõiguslikuks õpetajaks. Peet Riigivolikogusse kandideeris (1938) ja vabatahtlikult Vabadussõjas osalenud, hõimuliikumisega tegelnud ja välismaal viibinud.
30. detsembril 1944 jumalateenistuse ajal arreteeriti Omakaitsesse kuulunud kirikuõpetaja ja saadeti Norilskisse vangilaagrisse, kus ta kolm aastat hiljem suri.
Tunnustus
1926. aasta 7. septembri Postimees kirjutas, et viimase kursuse üliõpilane, korp Ugala liige Peet Nõmmik on Türil jõe põhjast välja toonud ühe töölise ja oma oskust mööda tema ka ellu äratanud. Samas nimetas Nõmmik sündmust «ilusamaks tunniks oma elus». Uppuja päästmise eest anti talle Eesti Punase Risti hõbeauraha.
__________________________________________________________________________________________________________________
Mida tunnistavad Sõjaväe Prokuraturi 1951 aasta säilikud? 1951 aastal, septembris vene nõukogu võimud võtsid kinni usu pärast 10 inimest. Arriteriti nende hulgas Villi Nõmmik, Horst Nõmmik ja Margot Nõmmik.
Horst Nõmmik (24.12.1930-29.12.2023) arreteeriti (12.09.1951). Horst oli Patarei vanglas kuus kuud ja töölaagris Baškiirijas (1951 – 1955). Kokku viis aastat. Siis ta rehabiliiteeriti ja lubati õppida. 12 aastat Horst oli sunnitud olla venemaal. 1963 aastal Horst tuli koos perega kodumaale Eesti.
Villi Nõmmik (13.09.1922-01.05.2010) arreteeriti (25.09.1951). Oli töölaagris Karaganda linnas, Kazahstan Kazakhstan (1951 – 1956). Kokku viis aastat. Vabanes kinnipidamiselt (15.06.1956). Sundasumises Karaganda, Kazahstan. 20 aastat Villi oli sunnitud olla venemaal. 1971 aastal Villi tuli koos perega kodumaale Eesti. Täielikult rehabiliiteeritud (11.04.1991).
Margot Nõmmik (13.09.1932-14.12.1994) arreteeriti (30.10.1951). Margot oli töölaagris Baškiirijas (1951 – 1955). Pärast vabanemist tuli kodumaale Eesti. Täielikult rehabiliiteeritud (11.04.1991).
KOHTUMENETLUS. SÜÜDISTAVAD TUNNISTAJAD: Põhitunnistajad olid Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu ametnikud, adventkoguduse liikmed ja okkupatsiooni nõukogu võimud. Dokumentalsed tõendid kinnitavad, et tõsine pühendumus usulistele väärtustele võib kaasa tuua raskeid kannatusi. Nii juhtus ka 1951 aastal.
August Aug oli Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu Esimees (president) (1945-1955.a). Kokku 10 aastad. (1923-1926) Paide SPA koguduse pastor, (1927-1928) Pärnu SPA koguduse pastor, (1929-1931) Narva SPA koguduse pastor, (1932-1935) Rakvere SPA koguduse pastor, (1936-1937) Tallinna SPA koguduse pastor, (1940-1944) Tartu SPA koguduse pastor, (1961-1965) Tallinna SPA koguduse pastor
Pastor August Aug ja piiblitööline Villi Nõmmik (1942-1943.a) töötasid koos Tartu SPA koguduses. Villi õppis Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liidu Tallinna Usuteaduse koolis. (1939-1940).
Artur Kaldma Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidus oli (1941-1946) Kuressare SPA koguduse pastor, (1947-1951) Türi SPA koguduse pastor, (1948-1949) Viljandi SPA koguduse pastor, (1952-1954) Tallinna 1 SPA koguduse pastor. (1953-1954) SPAKEL-i sekretär, (1955- 1963) oli SPA Valga koguduse pastor, (1964-1965) SPA Ansla koguduses ja (1966-1970) Tartu SPA koguduse pastor.
VAHI ALL PIDAMISE PIKENDAMINE (04.11.1951)
KOHTUPROTSESS. ÜLEKUULAMISED JA SÜÜDISTAVATE ÜTLUSED
KOHTUOTSUSE KOKKUVÕTTE
KOHTUOTSUS: 14-16 jaanuar 1952 aasta kohtuprotsess.
Villi videomeenutus 1951 aasta vangistuses ja kohtuotsuses.
_________________________________________________________________________________
07.08.1953 aasta südimõistetud EENLAANi KAEBUS LÄBI VAATAMISEKS
14.09.1955 aasta NSVL Nõukogude Liit ÜLEMKOHTU ASJA UUESTI LÄBI VAATAMINE
AMNISTIA MÄÄRUS (17.09.1955)
REHABELITEERIMIS KOHTUMENETLUS. (1955-1958) REHABELITEERIMISTÕEND
Villi videomeenutus Karaganda töölaagrist. Kogemused ja vabastamine 1956 aastal.
________________________________________________________________________________
VILLI NÕMMIKU ÜLE KOHTUMENETLUS.(1970-1972) ELULOOKIRJALDUS JA TÕENDID. 1970 aastal usu pärast kommunistlik nõukogu režiim tahtis Villi Nõmmikud uuesti vangistada Tselinogradi linnas, Kazahstanis (Astana, Nur-Sultan, Akmolinsk, Akmola). Korraldati harangut, ülekuulamised ja kohtutoimingut. Vangistati kaks kohaliku sakslast Fläum, Bush ja määrati kolm aastat vabaduse kaotust. Villi oli suunitud Tselinogradi linnast lahkuma Eestisse ja andis nõukogu kohtule seletusi.
REHABELITEERIMISTÕEND. (11.04.1991)
__________________________________________________________________________________________________________________
===========================================================
TAGAJÄRG. Kannatasid ka nõukogude võimu poolt represseeritute perekonnad. Sest ebasoovitavaks peetud inimeste perekonnaliikmed nõukogu ühiskonnas nõukogude võim kiusas igati taga. Koolis usu pärast lapsed olid tagakiusatutena. Ei lubatud õppida kõrgkoolis ja tehti palju muud. Praegu Eestis venemaal sündinud lapsed saavad represseeritu staatuse. Alates 1. jaanuarist 2024 loetakse represseerituks ka represseeritu laps, kes sündis pärast viit aastat, kui vanemal ei olnud võimalik mõjuval põhjusel Eestisse naasta, represseeritu laps, kes sündis viie aasta jooksul pärast vanema vabastamist, ilma et vanem oleks Eestisse naasnud.
Represseeritu ja represseerituga võrdustatud NÕMMIKUT:
Sa ole suurem kui su saatus ja kõrgem kõigist ohtudest; su tiibu, mis sind kõrgel` kandvad, sa ära heida enesest.