Jüri Nõmmik

“Härra Nõmmikul on patent, Restavreerida Instrument. Temal alati on hea kontent, See kõik väärib Kompliment”

Baronin Walter von Engelhardt koos von Berg`iga pühendasid Jüri Nõmmikule luuletuse

Simmu talu kõrval oli Sipelga talu, kus peremehed olid Tonnis (Tõnis) Nõmmik ja tema poeg Peet Tõnise p. Nõmmik. Nendest on jäänud (27.01.1884) vallakohtu protokolliraamatus huvitavad lood, kus saab näha kuidas vanasti asjad käisid Nõmmikutel.

Ilmatari seltsi segakoori loomine: “Nimetud ajajärk on avaldanud peaasjalikult laulukooride loomises ja nende tegutsemises. Kooride asutajaks olnud eelpool nimetud Joosep Kapp, kes ise ühtlasi olnud ka meestekoori juhatajaks, kuna segakoore juhatanud tolleaegne vallakooli õpetaja Julius Nõmmik ja Lahmuse kooliõpetaja Tõnu Simonlatser, keda rahvas lihtsalt Lahmuse Tõnuks kutsunud. Julius Nõmmik olnud ka esimene muusikakoori juhataja. Need kolm koori tegutsenud kuni 1886. a., mil asutatud üldine kihelkonna laulukoor.”
EKLA, f 200, m 12:2, 102 (III-9) < Suure-Jaani khk., Suure-Jaani – Tony Bollmann < Jüri Nõmmik (1926)

09.06.1897.a Jüri Nõmmik sai talu “Simmu” peremeheks

Jüri Nõmmiku elust ja tegevuses koolis on olemas palju vanu fotosid. Vaata Ajapaik

“Alguses Kasel koosnenud kooliruumid ainult ühest toast. Seal lapsed õppinud ja ka maganud. Koolis käidud oskuse järele. Kes lugeda osanud, käinud ühe talve ja veel vähem, kuna mitteoskajad nii kaua kui lugemine selge. Mõni käinud koolis kuni leerini. Kes kirikuõpetajaga hästi läbi saanud, sel pole tarvis olnudki lapsi kooli saata, vaatamata selle peale, kas nad lugeda mõistsid või mitte. Koolitunnid algasid hommiku kella 8-st ja kestnud kuni õhtu kella kaheksani. Kogu aeg loetud ja kui sellest ära tüdinetud, siis vahepeal ka lauldud. Loetud ainult piiblilugu, tõstamenti ja katekismust ning lauldud vaimulikke laule. Ilmalikke pole sugugi õpetatud. Ka olnud koolis oma karistused: kes õpetajale pole osanud vastata – jäetud söömata või pandud nurka. Koerustükkide eest andnud õpetaja vitsu.”

EKLA, f 200, m 12:2, 96 (III-8) < Suure-Jaani khk., Jälevere k., Nugari t. – Tony Bollmann < Peet Tirmann, 78 a. (1926)

Julius (1840-1907) oli õpetajaks Kase koolis 1859.a -1887.a. Tema isa nimega David oli Taewere w. Kase kooli juhataja (1837 -1859). Julius oli esimene laps. Kokku oli perekonnas 10 last. Perekond oli muusikaline  ja sotsiaalselt aktiivne, ning osales ärkamiseaja ja rahvusliku liikumises. Tema kaks venda olid õpetajad: nooremad Joosep (1857) ja Villem (1860).Tema poeg Jüri Nõmmik Juliuse p. (sündis 06.11.1866 – suri 23.11.1929),  oli Taewere w. Kase kooli juhataja ja õpetaja 1887-1929.a 

Selle vana foto kommenteerides 07.12.2017 aastal Põhja Sakala kirjutas :

24.11.1912 aastal Jüri Nõmmik saatis mälestuseks onule David Nõmmikule (1849 – 1939) foto, mis oli tehtud Kasel.

Jüri Nõmmik pidas mälestuskaustik-salmik (1894-1914). Jüri Nõmmik’u mälestuskaustik-päevikud saab vaadata https://xn--nmmikud-10a.ee/galleries/villi-nommik-willemi-p-fotoalbum

Suure-Jaani, Jüri Nõmmik’u mälestuskaustik-salmik sisaldab ca 55 pühendust omaaegsetelt avaliku elu tegelastelt, kohalikest mõisaomanikest on esindatud : Baronin Rausch von Traubenberg- Õisu, Ungern Sternberg- Schloss Fellin, Aleksander v. Stryk, Sophie von Taube- Kabala mõis, Baronin A.Huene- Navesti mõis, von Stael, von Maydell…

Tony Bollmanni kogutud käsikirjas „Ajalooline traditsioon Suure-Jaani kihelkonna põhjapoolsest osast“ (1926) on Jüri Nõmmik (1866–1929) üks olulisemaid ja mahlakamaid suulise pärimuse andjaid. Jüri Nõmmik oli erakordselt värvikas jutustaja, kes jagas Tony Bollmannile lisaks haridusloole ka põnevaid rahvausumusi, kohalikke legende ja ajaloolisi pajatusi. Tänu oma haritusele ja laiale silmaringile mäletas ta täpselt piirkonna minevikku.

Tema mälestused käsitlevad peamiselt järgmisi teemasid:

Ärkamisaeg ja koorilaul: Nõmmik kirjeldab üksikasjalikult Suure-Jaani kultuurilist ärkamist. Ta meenutab legendaarse Joosep Kapi tegevust ning seda, kuidas tema isa Julius Nõmmik ja Lahmuse kooliõpetaja Tõnu Simonlatser piirkonna esimesi laulu- ja pasunakoore juhatasid.
Koolide ajalugu ja hariduselu: Ta jagab pärimust sellest, kuidas umbes 140 aastat enne pärimuse kirjapanekut (ehk 18. sajandi lõpus) algas Taeveres kooliharidus viletsas Vihu saunas, kus katsumise ajal oli kohal vaid 3 last. Samuti kirjeldab ta kooli kolimist Nõmme tallu, kus õpetajaks sai lätlanna Marry Siem.
Kohalikud legendid ja elustolu: Nõmmiku kaudu on säilinud lood piirkonna mõisnike ja talupoegade suhetest, vanadest kommetest ning külaelu argipäevast.

“Umbes 140 a. eest on Taeveres juba kool olnud. See asunud ühes viletsas Vihu saunas, kuhu õppimisele ülesantud oli 9 last, kuid katsumise ajal olla seal kõigest 3 last olnud. Kes seal kooliõpetaja olnud – ei ole teada. 1807. a. pandud kool Nõmme tallu ja kooliõpetajaks selle talu perenaine Marry Siem. See olnud rahvuse poolest lätlane, kuid kõnelenud ka eesti ja saksa keelt. M. Siem olnud õpetajaks kuni 1830. a. Tema aeges viidud lapsed enne kooli panemist kirikuõpetaja juure katsumisele ja kes „rumalad” olnud, s.o pole mõistnud lugeda, saadetud määramata aja peale kooli. Kooliõpetaja saanud tasuks iga lapse pealt teatud arv vilja, peale selle olnud tal veel kasutamiseks maa, mille eest pidanud aga mõisale tegu tegema. Kooliaeg pidanud kestma mardipäevast kuni lihavõttepühadeni. Järgmine õpetaja olnud Ann Tõhker (1830.–34. a.). 1834. a. toodud kool Kadaka tallu ja õpetajaks pandud Jaan Nõmmik. See olnud kooli peal kõigest kolm aastat ja läinud ära Võrumaale Karaskisse vene kiriku köstriks. Selle järele pannud kirikuõpetaja Schnell kooliõpetajaks Jaan Nõmmiku venna Taaveti tema ilusa lauluhääle pärast. Taavet Nõmmik olnud õpetajaks 1837.–1859. a. 1846. a. toodud kool Kase tallu, kus ta ka praegu asub. 1859. a. saanud õpetajaks Julius Nõmmik ja 1887. a. praegune õpetaja Jüri Nõmmik. 1859. a. tulnud juba sunduslik kooliskäimine ja aeg määratud kindlaks kahe aasta peale. 1860. a. õpetatud nimetud koolis ka juba kirjutamist ning rehkendamist. Peale nende muidugi endiselt piiblilugu ja katekismust.”
EKLA, f 200, m 12:2, 94/5 (III-8) < Suure-Jaani khk., Suure-Jaani – Tony Bollmann < Jüri Nõmmik (1926)

“Rahva juttu järele käinud katk ümber kitse ja inimese näol. Sisse tulles ta ikka ütelnud midagi ja kes pole selle peale osanud midagi vastata – surnud kohe ära.
Kord tulnud katk kitse näol ühte tallu. Pere parajasti söönud ümber laua palavat suppi ja sooja leiba. Kits sisse astudes ütelnud: „Ime, ime – tuld söövad, kirge joovad.” Selle peale vastanud peremees: „Ime, ime – kida keel kõneleb.” Kits läinud kohe minema ja et peremees temale õieti osanud vastata, pole seal talus keegi ära surnud.”
EKLA, f 200, m 12:2, 32/3 (III-3) < Suure-Jaani khk., Suure-Jaani; Tällevere k., Otsa t. – Tony Bollmann < Jüri Nõmmik; Mari Tomson, 74 a. (1926)

“Suure-Jaani kiriku läheduses, mõnikümmend sülda surnuaiast lõuna pool asub kesk põldusid väike tiik nn Tiigelohk. Ta asub kaunis sügavas, igast küljest kokkulangevate mäenõlvakute põhjas ja täituvat igal kevadel veega, kuna aga suvel ära kuivab. Vanasti asunud seal kirik, kuid vajunud viimaks maa alla ja ainult lohk jäänud järele. Veel praegu kuulda mõni seal uue aasta öösel kella helinat.”
EKLA, f 200, m 12:2, 6/7 (I) < Suure-Jaani khk., Lõhavere, Wiluvälja t.; Suure-Jaani – Tony Bollmann < Jaan Grünbaum, 87 a.; Jüri Nõmmik (1926)

“Suure-Jaani alevist paar versta hommiku poole asub Lõhavere linnamägi, mida sealsed elanikud ka Lembitu kantsiks nimetavad. Vanasti olla seal „muugide” linn olnud. Linn olla ümberringi mullamätastest tehtud valliga piiratud olnud ja seest täis elumaju. Mäe ümber olnud sügav vesi, mis juurepääsemist raskendanud. Ainult õhtu poolt käinud ülestõstetav sild linna. Muugid elatanud end röövimistest. Ümberkaudsed Kärevere küla talud olla muugide röövkäikude all väga palju kannatanud. Kord olnud muugide kokkuröövitud elajakari välja sööma aetud, kus mõned mehed juures valvet pidanud. Kärevere mehed jootnud ühe oma pulli muksi viinaga joobnuks, mähkinud toore looma naha temale ümber ja saatnud muugide karja hulka. Pöörane elukas ajanud röövlite karja marru ja jooksma. Suurt segadust nähes läinud kõik muugid oma karja püüdma ja unustanud kaitseta linna silla maha. Seda juhtumist just Kärevere mehed oodanudki, tunginud linna ja pannud kõik põlema. Sellest ajast kadunud ka röövlid ära.
Jutustaja nooruses olla nimetud mägi täiesti pealt ümarik olnud ja ükskord olla seal peal isegi kartuliväli olnud. Mäe sees olla ka hulk varandust, muuseas üks väga suur kullatud tõld.
Nimetud mäe kohalt üle heinamaa viib tammepakkudest tee Leemuti talu õue alla. Vanasti olla see Lembitu talu olnud.”
EKLA, f 200, m 12:2, 2/3 (I) < Suure-Jaani khk., Lõhavere, Wiluvälja t.; Regoldi k.; Suure-Jaani – Tony Bollmann < Jaan Grünbaum, 87 a.; Aleksander Pajur; Jüri Nõmmik (1926)

“Harilikult põgenenud inimesed sõja eest pelgu. Väga hääks pelgupaigaks olnud Jaska mõisa ligidal kesk mäda sood olev Põdra mägi. Mägi on ümberringi veega piiratud ja ainult purrete abil pääsenud sinna ligi. Juba varakult viinud inimesed oma varanduse ja loomad nimetud mäe peale ja kui hädaoht ligi olnud, püüdnud ka endid seal varjata. Rootsi sõja ajal ehitanud inimesed Navesti jõe luhta, kuhu ligipeasemine väga raske, elamud ja olnud seal kogu oma varandusega peidus. Väga hääks pelgupaigaks olnud Putku Kullamägi. Rootsi sõja ajal elanud R[ootsi] sõjapealikud Putku talus, kuna soldatid olnud Tiitsu mäe peal laagris ja osa elanud ka saunas. Need röövinud ja tapnud inimesi hirmsal kombel. Elanikud kannatanud suure hirmu all ja igaüks põgenenud, kus aga saanud. Paljud pugenud Kullamäel olevasse suurde auku ja olnud seal kogu oma varandusega pelgus.“
EKLA, f 200, m 12:2, 11 (I) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Üldeküla, Aadama t.; Suure-Jaani – Tony Bollmann < Jaan Hansen, 66 a.; Jüri Nõmmik (1926)

“Kiriku õue põhjapoolses nurgas on praegu mingisugune haud, mida ehib omapärane rist. See on harilikust kivist välja raiutud ja selle omapärasusega, et ümber risti otste käib samast kivist külge jäetud rõngas. Altpoolt läheb rist jämedamaks. Selle hauamärgi sisse on raiutud pesukurikas, surnu nimi Anne Rattesepp (nimi on suurte tähtedega kirjutud) ja (aasta) nummer 1598. Anne olnud kirikumõisa pesutüdruk ja katku ajal ainuke, kes katku surnud inimesi pesnud. Sellepärast maetud ta kiriku õue. Mõned räägivad, et Anne olnud lihtne pesutüdruk ja saanud Vastsemõisa omaniku prouaks. Et see nii haruldane juhus olnud, kus mõisnik alamast soost naise võtnud ja tema ainuke selle au osaliseks saanud, maetud teda kiriku õue.“
EKLA, f 200, m 12:2, 11/2 (I) < Suure-Jaani khk., Suure-Jaani; Taevere v., Nuutre k., Kadaka t.; Tällevere k., Otsa t. – Tony Bollmann < Jüri Nõmmik; Jaan Ramjalg, 87 a.; Mari Tomson, 74 a. (1926)

——————————————————————————–

Jüri Nõmmik (06.11.1866 – 23.11.1929) matus.

———————————————————————————-

Pärast Jüri Nõmmiku surma…

Simmu talu Taevere valla elanike nimekiri 15.12.1938

Villemi Nõmmik Davidi poja kohta saab info Villem Nõmmik(1890 – 1974) ja https://xn--nmmikud-10a.ee/galleries/villem-nommiku-kirjad-kodumale