-
Sünninimi
De CHAUFEPIE
-
Sünnikoht
Waren (Müritz), Saksamaa
-
Surmakoht
Viljandi, Eesti
-
Matmiskoht
Suure-Jaani kalmistu, Eesti
Ma lähen sinna, kus meil on hea. Kus kaunis maailm, meist kahest koosneb vaid … Sest armastus on see, mis algab nii, et sellest arugi ei saa. Kuid, et tal lõpp on, ei suuda uskuda. Vast alles siis, kui tähevalgus taevalael, kord kustub taas.
Herta-Frieda-Anna-Meta Alfonsi tütar De CHAUFEPIE sündis (15.07.1894) Waren (Müritz) linnas kolmelapselises immigrandi perekonnas esimese lapsena. Õppis Warenis koolis ja Aadlineidude kasvatusseltsi koolis.
Anbei sende ich den Geburtseintrag 140/1894 der Herta Frieda Anna Meta (Прилагаю запись о рождении 140/1894 Герты Фриды Анны Мета)
Stadt Waren (Müritz), Der Bürgermeister, Stadtarchiv, Zum Amtsbrink 1, 17192 Waren (Müritz)
Herta oli idealist, unistaja. Sellel ajal olid apokalüptilised meeleolud mailmas. Herta arvas, et varsti Jeesus tuleb ja mailma lõpp. Tal oli tugev missioonitunne. Herta ja Willem ususeminari mõjul olid saanud adventistideks. Adventism.
Herta oli 26.a, kui abielus Villem (Wilhelm) Nõmmikuga (02.07.1920) Saksamaal, Waren (Müritz). Nad said tuttavaks ühes ususeminaris, kus Herta käis.
Stadt Waren (Müritz), Der Bürgermeister, Stadtarchiv, Zum Amtsbrink 1, 17192 Waren (Müritz)
Kaua oodatud esimese lapse ootel, lootis ta näha last misjonärina ja innustas Willemit kolporteerima, müüja usuraamatud majast majja. Ta usus, et selle kaudu pästab maailma ja kiirendab Jeesuse teise tulekut.
Herta oli 39 aastane naine ja kolme laste ema, kui kiired poliitilised sündmused Saksamaal raputas teda perekonda. Usun kindlalt, et tema de Chaufepie-di esivanemad on läbi sajandite talle selle tõe edasi andnud: “ühel päeval võid oma kodu ukse sulgeda ja mitte kunagi tagasi tulla.”
1933.a Herta elus nii see täpselt juhtus. Ta oli valmis olema seal, kus mees ja lapsed ja igal sammul neid aitama. Mida ta mõtles, kui perekond lahkus Saksamaalt, meie ei tea. Kuid Warenis perekond sõitis Hamburgi. Hamburgist laevaga tulid Tallinna. Meri oli tormine, reisijad oksendasid ja ka Villi, kuid Horst ja Margot magasid.
Tallinna Balti jaamast rongiga sõideti Olustvere. Olustverest jalgsi läksid Suure-Jaani, kus neid ootas isa-vanaisa Dawit. Siin ta esimene kord nägi oma mehe sünnimaa ja kuulis tema keel. Ta oli valmis ennast ohverdama.
1939.a muutlikud poliitilised ja sõjalised tuuled puhusid aga kõrges kaares maailmas. Maailm sukeldus sügavamale pimedusse. See oli Hertale väga raske katsumus. “Tuli aeg pea mulla alla pistma, istuda vaikselt ja keskenduda oma hingamisele”.
Sõjategevusele järgnes arreteerimiste laine, sundkollektiviseerimine, mille eesmärk oli puhastada Eesti „nõukogudevastasest elemendist“ ja aidata kaasa sovetiseerimisele.
Esimesena pärast Teist Maailmasõda arreteeriti (09.09.1951) teine Willemi poeg Horst. Ta oli 21 aastane.
Siis arreteeriti (21.09.1951) esimene Willemi poeg Villi. Ta oli 31 aastane.
Lõpuks arriteeriti (26.10.1951) Willemi tütar Margot. Ta oli 18 aastane.
Kõigile kolmele määrati 25 aastat töölaagrit. Herta 1951 aastal kaotas kõik kolm last. Herta oli masenduses. KGB kutsus ta välja ja piinas. Öösel ta nägi unes inimese, kes oli äraandja.
Horsti luuletus (1954)
Herta oli saanud oma elu jooksul ühe ENSV passi (18.07.1956)
Viktor külas vanaema Hertal. Lapselapsed hoolitsevad selle eest, et vanaema silmad säraksid. „Siis päevad ei ole üksluised, vaid iga päev toob uued emotsioonid, uue rõõmud.“ Epra(1965)
Me olime koos 50 aastat nii heas kui halvas. Tõesti kaotused ja võidud käivad käsikäes.
“Olen mehe käest küsinud ammu juhtunud asju, Willem, kas sa mäletad seda? Päevast päeva tahtsin sulle olla rõõmuks ja toeks. Olin kogu aeg – su kõrval . Papa, papake lohutan sind, kuni olen hauas ise su kõrval. Siis pole enam vahet, kust olen ma, Saksamaa Warenis, Suure-Jaanis, Epras või Kaansost”. Willemi ja Herta kooselu 50 juubel. (1970) Kaanso
KUVA BIOGRAAFIA: Villem Nõmmik
Herta Nõmmik (de Chaufepié)
(1894 - 1975)