Kadri Nõmmik

Maa tuleb täita lastega ja täita lastelastega ja lastelastelastega, ja laulude ja lastega…

Kaddri Putko (Nõmmik) sündis (20.02.1818), Sürgavere v, Lehowa.

Tawitiga abielus (10.09.1839). Kadri sünnitas Tawitile 12 last. Esimesed olid kaksikud, üks suri kohe. Pärast kolmas laps ka kohe suri. 10 last kasvas suureks. Perekond armastas lapsi ja õpetas. Lapsed hariduse saanud laialdaste teadmistega.

Kadril sündisid lapsed: 1. Julius Nõmmik (19.12.1840-1907) pedagoog. 2. Anne (21.02.1842), (3. Mari sündis ja suri) 3. Liisa (20.10.1844), 4. Jurri (29.06.1847), 5. David (19.08.1849 – 21.03.1939) valla soldat, talu peremees. 6. Kadri (16.11.1851), 7. Tõnnis (1853) talu peremees. 8. Mina (1856), 9. Joosep (12.09.1857–28.01.1944) pedagoog ) 10. Villem Nõmmik (29.04.1860–7.03.1932) pedagoog

Tema mees Tawit Jabburi (Nõmmik) (05.08.1814-24.01.1878) sündis suures talupoja perekonnas Jabura, Taevere v, Suure-Jaani khk, Viljandimaal. David oli kuues laps. Kokku oli perekonnas 9 last. Perekond oli muusikaline  ja sotsiaalselt aktiivne. David oli 12 aastane, kui võeti perekonnanimi Nõmmik. Ta olnud õpetajaks Kase koolis (1837-1859), kui algas eestlaste rahvuslik ärkamine. Tawit ehitas tugeva vundamendi terve õpetajate põlvkonnale. Ta mõistis, et õppimine ja areng muutuvas maailmas on olulisem kui kunagi varem. Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond (koolmeistrid, köstrid, vallakirjutajad) ja keskkiht (taluperemehed), hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad, kes kõik püüdlesid sotsiaalse tõusu poole.

Maa tuleb täita lastega
ja lastelastelastega,
kui olev tahab olemist
ja tuleviku tulemist,
maa tuleb täita lastega,
maa oma enda lastega,
ja laulude ja lastega…