Mis võiks siis hingi omavahel köita? Ja elu kanda taeva kõrgusse… Eks armastus see jõud ju ikka ole, mis kannab elu läbi aegade…
Alates teadaolevast ajast oli Nõmmikute peredes – nagu ka ühiskonnas tavaks – patriarhaalne peremudel. Kuigi sugupuu liigub mööda meesliini, jättsid naised nähtava jälje abikaasana, emana, aga ka kogukonna aktiivse liikmena. Mõned naised olid sunnitud oma õiguste eest võitlema, seistes oma valikuvabaduse eest ja astudes vastu religioosetele tavadele. Avaldame siin säilinud dokumenteeritud materjalid mõne naise elusaatuse kohta. Näeme lahutusprotsessi bürokraatiat, püüdeid abielu päästa, Luteri kiriku rolli ühiskonnas.
ESIMENE LUGU
Anna Nõmmik pedagoog (20.07.1891 – 27.10.1941) sündis Pärnumaal Vee vallas Vakalepa külas Vee koolimajas (Vanakoolil) õpetaja peres. Ta isa Villem Nõmmik, pedagoog (29.03. 1860 – 7.03.1932) sündis suures õpetaja perekonnas Kasel ja tema vanaisa David oli Taewere w. Kase kooli juhataja (1837 -1859). Anna oli õpetaja ja koolijuhataja Vee algkoolis aastatel (1909-1931)
Ado ja Anna abiellusid 1910 aastal. Anna esimene abikaasa Ado Uustalu suri noorelt ja ootamatulti. Ado suri 1919 aastal.(29) Anna oli siis 28 aastane noor lesk.
Ado Uustalu (1890 – 1919) oli kooliõpetaja Koongas Pikavere külakoolis ajavahemikul (1908-1912 ja 1918-1920). Kuid Ado võeti sõjaväki ja juba 1912- 1914 oli ta sõjas ja 1914-1917 sõjavangina Austrias. Tervis peale vangist pääsemit oli halb ja seetõttu jäi elu lühikeseks.
Pärast esimese abikaasa surma abiellus Anna uuesti 1920 aastal. Teine mees, Ado Jalakas, oli Annast noorem.
Üsna varsti ilmnes, et Adol on kontrollimatud probleemid armukadedusega. Mees osutus tooreks ja hoolimatuks. Anna oli sunnitud oma head nime kaitsma. Tema algatas lahutusprotsessi. Avaldame Anna kirjavahetuse Luteri usu Konsistooriumiga.
Pärast lahutust Anna abiellus uuesti 1929 aastal. Anna kolmas abikaasa oli Jaan Konks.
Anna Konks (Jalakas) (Uustalu) Nõmmik elas (1891–1941)
Jaan Konks (1902 – 1988) lõpetas Pärnu ühisgümnaasium (1917–1922), oli õpetaja Vee koolis aastatel (1923-1924). Tartu Ülikool õigusteaduskond, ajalugu (1923–1929). Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi direktor (1929-1941)
Jaan Konks pärast Anna surma oli eesti ajaloolane, ajaloodoktor (1962), professor (1964). 1963–1974 Tartu Riikliku Ülikooli üldajaloo kateedri juhataja.
__________________________________________________________________________________________________________________
TEINE LUGU
1885 aastal seaduslikult laulatati Tenno Puusten ja Ann Nõmmik. Eesti mees Tenno Puusten 1891 aastal sõidab venemaale raha teenima, leiab sealt uue armastuse ja loob uue perekonna. .. eesti naine Ann (Nõmmik) tahab lahutus. 1893 aastal saadab palve, kuid vastus ei ole. 1895 aastal saadab uus palve. 1898 aastal selgub, et Tenno Puusten ei ole võimalik leida suurel venemaal.
