Jaak Harjate Jürri

Sünnikoht

Arjadi, Taevere, Suure-Jaani
Surmakoht

Arjadi, Taevere, Suure-Jaani
Matmiskoht

Arjadi, Taevere, Suure-Jaani

Jaak Harjate Jürri (02.05.1685-10.02.1750) sündis pärisorjuses ehk varasema nimega pärispõlve ajal, suures talupoja perekonnas, kus oli kuus last. Elasid Arjate, Taevere v, Suure-Jaani khk, Viljandimaal, Liivimaa kbr. Jaak oli perekonnas esimene laps. Tol ajal oli raske elada eesti talupojadel. Selepäras, et lõplikult kujunes välja pärisorjus ja oli piik sõdadeperiood.

Jaak Harjate Jürri abielunud: (24.11.1707)

Jaak Harjate Jürri naine Ann [Harjate Pedi ümmardaja), sündinud 1682 ?.a, surm: (08.03.1750)

Lapsed: 1. Jaan [Harjadi Jaagu] 30.01.1709 2. Kadri (08.11.1711) 3. Tawit [Harjate Jaago] (11.11.1713) 4. Reet (10.04.1716) 5. Kusto (1720) 6. Maret (Harjate Jaago t.) (1722) 7. Mari (1723) 8. Ann (1725)

Harjate Pedi ümmardaja – “peremehe ümmardaja”. Isiklik teenija, abiline, ka põetaja, kui peremees haige oli, peremehe lastehoidja. Kirikutekstides kasutati terminit ülekantud tähenduses. „Vaata, siin on Issanda ümmardaja; mulle sündigu su sõna järgi!” (Luuka 1:38). Ümmardaja ehk „orjatar” (UM) oli kõige alam teenija, kelle elu oli tervenisti tema isanda kätes.

Mõisast vaste u. kammerneitsi, teenijatüdruk. Proua tuli turult, ümmardaja täis kandekotiga järel. Ümmardajad katsid kiiresti laua. Majas oli ümmardajaks üks noor maatüdruk. Ümmardaja oli ilma tavaliste pererahva õigusteta (ja kohustusteta) teenijatüdruk, mistõttu tema seisust (seisundit) ka abiellumisel eraldi toonitati.