Mihkel Nõmmik

MIHKEL (ka MIHAIL) JOOSEPI p NÕMMIK, VR II/3, kaptenmajor (1924).
Sündis Pärnumaa Vee vallas Parasmaa kooliõpetaja pojana. Elas noorpõlves Suure-Jaanis ning käis ka siinses kirikus leeris. Abiellus 22. veebruaril 1925 Tallinna Kaarli kirikus Veera Popovaga (1906–2002). Kooselu jäi lastetuks. Väärib märkimist, et abikaasa Veera Nõmmik oli mitmekordne Eesti meister tennises.

Hariduse sai kohalikus valla- ja kihelkonnakoolis ning Riias ja Miitavi (nüüd Jelgava) reaalkoolis 1910–1913. Lõpetas 1917. aastal Mereinseneride kooli Kroonlinnas. Võttis osa Esimesest maailmasõjast soomusristleja Gromoboi peal insener–mehhaanikuna kuni augustini 1918. Ülendati septembris 1914 gardemariiniks ning detsembris 1915 vanemgardemariiniks. Mitšmaniks, mis oli esimene ohvitseri aukraad, ülendati mais 1917. Töötas 1918. aasta lõpul lühemat aega Viljandi Eesti Haridusseltsi Gümnaasiumis füüsika- ja matemaatikaõpetajana. Vabadussõjas osales alates 3. jaanuarist 1919 miiniristleja Lennuk insener-mehhaanikuna. Võttis osa kõigist miiniristleja operatsioonidest ja dessantidest. Pälvis Vabaduse Risti II liigi 3. järgu sõjalise vapruse eest, tasuta maa normaaltalu suuruses, 50 000 marka, Vabadussõja Mälestusmärgi ja Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedali.

Jaanuarist 1920 määrati suurtükilaeva Lembit vaneminsener-mehhaanikuks ning ülendati vanemleitnandiks. Alates maist 1922 nimetati Merejõudude Staabi side ja ujuvate abinõude osakonna ülema abiks. Ülendati veebruaris 1924 kaptenmajoriks. Aprillist 1925 määrati Merejõudude Staabi side- ja abilaevade osakonna ülema abiks ning aprillist 1927 Sõjasadama insener-mehhaanikuks, millisel kohal täitis korduvalt ka Sõjasadama ülema kohuseid. Arvati reservi oktoobrist 1928. Töötas mõnda aega Tallinnas Tolli Peavalitsuses revidendina. Aastatel 1932 kuni 1940 oli Tallinna Merekooli juhataja. Sai teenete eest veebruaris 1938 Valgetähe IV klassi. Osales ühiskondlikus elus, olles Mereväe Ohvitseride Kogu juhatuse ning VRVÜ Tallinna osakonna liige. Teise maailmasõja ajal 1944 aastal põgenes Rootsi, kus elas järgnevad aastad ning osales ka pagulaseestlaste organisatsioonides. Suri 12. veebruaril 1962 Stockholmis maovähki. Tema tuhastatud põrm paigutati Stockholmi St. Görani kolumbaariumi. Ümber maetud Suure-Jaani kalmistule 11.07.2007.

Veera Nõmmik- Eesti naiste tennise teerajaja
Veera Nõmmik (8. X 1906 Riia – 13. II 2002 USA), oli II Maailmasõja eelsel perioodil kahtlusteta Eesti edukaim naistennisist, mida tõendab ka tiitlite arv üksikmängus 8-kordne ja paarismängudes 9-kordne Eesti meister. Oli nii üksik- kui ka paarismängudes Soome, Läti ja Leedu lahtiste mv-te võitjaid, osales turniiridel Rootsis, Poolas ja Saksamaal. Oli liikmeks. Kalevi Tenniseklubis, Tallinna Lawn Tennise ja Hockey Klubides, kuulus Kalevi Tenniseklubi juhatusse.

1925. Mehe eeskujul tutvus Veera uue alaga alles 20 aastaselt. Varem oli ta harrastanud ujumist, uisutamist ja suusatamist. 1927 astus Nõmmik Kalevi Tenniseklubisse, kus teda asus juhendama tolleaegne tuntuim treener Eduard Hiiop. Juba aasta hiljem rääkis Nõmmik kaasa medalite jagamises, võites 1930.a. paarismängudes kaks esimest meistritiitlit. Mõne aasta pärast oli ta teistest Eesti naismängijatest juba peajagu üle.
1926. aastail Eesti paremikku tõusnud Alfred Keerd meenutab Nõmmikut kui väga liikuvat ja mitmekülgset tennisisti ning hoolast harjutajat. Taseme tõstmiseks mängis ta palju meestega, harvad polnud korrad kui treeningutega alustati kl. 7 hommikul. Keerdi sõnul oli Nõmmik tenniseringkondades ka esimene
      seltskonnadaam oma sädeleva iseloomu tõttu. 1944 aastal põgenes Veera Nõmmik paadiga Rootsi, leidis seal tööd Stockholmi tenniseklubis SALK tänu sellele, et Rootsi pealinnas teda juba tunti kui head tennisisti. Pärast oma abikaasa Mihkeli surma siirdus ta USA-sse, kus ta 1963. aastal abiellus ärimehe Clair Farrandiga. Uue abikaasa peres oli tennis väga levinud- mängisid ka Clairi kaks poega, minia ja mitu lapselast. Veera Farrand-Nõmmik mängis USA-s veteranina tennist Forest Hillsis (end. US Openi võistluspaik) asunud Westside’i klubis ja võitis veel mitmeidki karikaid.
      C.Ferrandi pojapoeg meenutab kasuvanaema Veerat kui aktiivset tennisemängijat. „Eakaaslaste seas talle vastaseid polnud, sest ta mängis tunduvalt meisterlikumalt kui samavanuseid naisi olime harjunud nägema. Minus kutsus erilist imestust esile tema löökide täpsus.“
      Veera Nõmmik mängis USA-s tennist veel 80-ndate eluaastate algul, siis aga halvenes järsult tema silmanägemine.
      Veera Farrand-Nõmmik suri USA-s 13.02.2002.
      Marika Maidla, raamatu „Eesti tennis 90“ põhjal