Herta Nõmmik

Ma lähen sinna, kus meil on hea. Kus kaunis maailm, meist kahest koosneb vaid … Sest armastus on see, mis algab nii, et sellest arugi ei saa. Kuid, et tal lõpp on, ei suuda uskuda. Vast alles siis, kui tähevalgus taevalael, kord kustub taas.

Herta-Frieda-Anna-Meta Alfonsi tütar De CHAUFEPIE sündis (15.07.1894) perekonnas, kus isa oli pranslane Alfons Ernst De CHAUFEPIE (vene де Шофепье), aga ema Christiane Luisa (Müller) sakslane, Saksamaal, Waren (Müritz) linnas.

Alfons Ernst De CHAUFEPIE vanemad olid aadlikud, kes olid sunnitud Prantsusmaalt emigreeruma Saksamaale. Nad usundi poolest olid Hugenotid olid Prantsusmaa kalvinistid 16.–18. sajandil. Tagakiusamise tõttu põgenes umbes 500 000 hugenotti Prantsusmaalt teistesse maadesse. Hugenottide roll Saksamaa ajaloos on olnud väga suur. Prantsusmaalt olid inimesed usulistel põhjustel liikuma lükatud enamjaolt ”noored, .. ettevõtlikud ja teotahtelised erakordselt kõrge moraaliga riigialamad”. Näiteks üks De CHAUFEPIE omas Gamburgis Saksamaal oma apteeki ja katku ajal aitas haigestunuid.Tegemist oli intelligentsete inimestega, kes põgenikena polnud vastuvõtva maa suhtes väga nõudlikud, küll aga tänulikud kaitse eest. 1685. aastal lubati hugenotid Berliini ja juba sajandivahetuseks oli Berliinis enam kui 55 000 elanikku. Hugenottide osa Berliinis kasvas drastiliselt, jõudes varsti seisu, et juba iga neljas linnaelanik oli hugenott. Töökate, tugeva usulise taustaga inimestena olid nad valmis ehitama kirikuid ja seetõttu võime praegugi vanalinnas nautida Prantsuse katedraal Berliinis | Saksamaa, mis on Berliinile ehteks. Hugenottidel oli oluline roll Euroopa kultuurielus. Pääsenud taas vabadusse, valmistasid nad kirjandust, mis aitas vormida valgustusfilosoofiat ja sallivusideid. Näiteks tõlkis üks prantsuse protestant inglise filosoofi John Locke’i teoseid, milles Locke propageeris loomuõigust. Teised protestantlikud kirjamehed rõhutasid seda, kui tähtis on südametunnistuse vabadus. Kujunes välja arusaam, et valitsejatele kuuletumine on suhteline ja et seda võib ignoreerida, kui valitsejad murravad enese ja rahva vahelise lepingu. Nii ütlebki ajaloolane Charles Read, et Nantes’i edikti tühistamine oli ”üks oluline tegur, mis viis Prantsuse revolutsioonini”.

Muutlikud  poliitilised ja sõjalised tuuled puhusid aga kõrges kaares maailmas. Maailm sukeldus sügavamale pimedusse. See oli Hertale väga raske katsumus. “Tuli aeg pea mulla alla pistma, istuda vaikselt ja keskenduda oma hingamisele”.

Sõjategevusele järgnes arreteerimiste laine, sundkollektiviseerimine, mille eesmärk oli puhastada Eesti „nõukogudevastasest elemendist“ ja aidata kaasa sovetiseerimisele.

Esimesena pärast Teist Maailmasõda arreteeriti (09.09.1951) teine Willemi poeg Horst. Ta oli 21 aastane.

Siis arreteeriti (21.09.1951) esimene Willemi poeg Villi. Ta oli 31 aastane.

Lõpuks arriteeriti (26.10.1951) Willemi tütar Margot. Ta oli 18 aastane.

Kõigile kolmele määrati 25 aastat töölaagrit. Herta 1951 aastal kaotas kõik kolm last. Herta oli masenduses. KGB kutsus ta välja ja piinas. Öösel ta nägi unes inimese, kes oli äraandja.

Herta oli saanud oma elu jooksul ühe ENSV passi (18.07.1956)

Viktor külas vanaema Hertal. Lapselapsed hoolitsevad selle eest, et vanaema silmad säraksid. „Siis päevad ei ole üksluised, vaid iga päev toob uued emotsioonid, uue rõõmud.“ Epra(1965)

Me olime koos 50 aastat nii heas kui halvas. Tõesti kaotused ja võidud käivad käsikäes.

“Olen mehe käest küsinud ammu juhtunud asju, Willem, kas sa mäletad seda? Päevast päeva tahtsin sulle olla rõõmuks ja toeks. Olin kogu aeg – su kõrval . Papa, papake lohutan sind, kuni olen hauas ise su kõrval. Siis pole enam vahet, kust olen ma, Saksamaa Warenis, Suure-Jaanis, Epras või Kaansost”. Willemi ja Herta kooselu 50 juubel. (1970) Kaanso

KUVA BIOGRAAFIA: Villem Nõmmik