-
Sünninimi
Tawit Jabbora Tawit
-
Sünnikoht
Jabbora, Taifer, Suure-Jaani khl.
-
Surmakoht
Jabbora, Taifer
-
Matmiskoht
Jabbora, Taifer
Ma otsin üht sädet öö ääretus süles, lööb ajakeel hommiku tundi… Kas ärkab nüüd walgus sääl kauguses üles? Kas märkab silm looduse sündi? Ma tunnen su järele kirgelist jänu. Sind tahan pea näha, oh päike! Siis laulan ma sulle nii palavawalt tänu, kui wabastad rahwad sa – kõike!
Tawid Jabbura Tawit (12.11.1780-07.08.1839) sündis pärisorjuses ehk varasema nimega pärispõlve ajal, suures talupoja perekonnas Jabura, Taevere v, Suure-Jaani khk, Viljandimaal, Liivimaa kbr. Tawid oli viimane üheksas laps. Kokku oli perekonnas 9 last. Tema ema Ann suri, kui ta oli kuue aastane. Tema isa Tawit suri, siis Tawitil oli 11 aastat. Teda kasvatas kasuema Ello. Kui 1819 aastal Liivimaal kaotati pärisorjus, siis ta vabastati pärispõlvest. 1826 aastal Tawid Jabbura Tawit võttis perekonna nimeks Nõmmik. Tema lapsed sündisid vabana. Tema kuues laps poeg Tawit oli õpetajaks Kase koolis (1837-1859), kui algas eestlaste rahvuslik ärkamine.
Märkus: vanasti erinesid tänastest tavapärased erinevat kirjakujud. Kohtame sama nime eri kirjakujud kirjutatud erinevalt: nimi – David (Tawid, Dawit, Davet, Tawit). Naine Kadri (Kaddri). Perekonnanimi Nõmmik (Nemmik, Nemik, Noemmik, Nömmik) Kohanimed: Taevere (Taewere, Taifer), Kase (Kasse), Jabura (Jaburi, Jabburra), Viljandi (Fellin), Suure-Jaani (Gr.St. Johannes)
Sest igas keeles: (eesti, vene, saksa ) kirjakeele normi(ngut) ongi defineeritud kui õigekeelsusallikates fikseeritud keelenormid.
Taiferi mõisa meetrikaraamat(1780) näitab, et Tawit sündis (12.11.1780). Isa Tawit Jabbura ja ema Ann (Tõnne Lausi t.) Ta oli üheksas laps.
1780 aastal Jabura, Taevere vallas, Suure-Jaani khk, Viljandimaal oli Liivimaa kubermangus Venemaa keisririigis. Keskuseks oli Riia linn. 1786. aastal anti välja Venemaa rahvakoolide määrustik, mille järgi tuli kubermangulinnades avada neljaklassiline (viie õppeaastaga) ülemrahvakool ja maakonnalinnades kaheklassiline (kahe õppeaastaga) alamrahvakool.
Tawid Jabbura Tawiti lastel oli võimalik õppida maakonna koolis vähemalt kaks aastat. Tema kuues laps poeg Tawit oli pärast ise õpetajaks Kase koolis (1837-1859)
Ajavahemikus (1782–1858) korraldati Eestis seitse hingederevisjoni, mida võib pidada tänapäevaste rahvaloenduste eelkäijateks. Maarahvastik maakondades ja linnades (1881) oli Eestis kokku 881 455 inimest.
Näiteks, kui sündis Tawid Jabbura Tawit 1780. aastal elas Eestimaa kubermangu jõukaima mõisniku Jakob Pontus Stenbocki maavaldustes ligi 5000 sunnismaist talupoega ja veel vaid kolme mõisniku puhul ulatus see arv 2000 talupojani.
Stenbocki maja ehitusloo algus seostub asehalduskorra sisseseadmisega Balti provintsides 1783. aastal, kui Eestimaa- ja Liivimaa kubermange hakati tihedamalt liitma muu Vene impeeriumiga. Hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal jätkas krahv Jakob Pontus Stenbock hoone ehitust isiklikest vahenditest.
Põltsamaal kirikuõpetajaks olnud August Wilhelm Hupel 1774. aastal kirjutas: “Talupojad on jumalakartlikud, vagurad ja kuulekad ning lasevad valitseda end ka karmi käeta, ja kuna neid ei rõhuta, on neil palju lapsi. Juba loomult on nad osavad igasugustele käsitöödele.
Nende arvukuse juures juhtub vahel, et viis kuni kuus perekonda elavad ühes talus koos ja et kakskümmend või enamgi isikut päris rahulikult ümber ühe laua söövad. Kuigi talupoik on vaene, oskab ta oma usinuse juures ja mõnikord nupukust ning kavalustki appi võttes end ikka järje peale upitada”.
Taiferi mõisa talupojade arv 1816 aastal oli 460 meest ja 540 naist.
Tawid Jabbura Tawit (Nõmmik) (1780) abielus (03.05.1801). Tema naine Kaddri Kadri [Luguse] sündinud 1785.a, surm: 10.10.1840.a ( 55)
Kadri isa Luguse Ado {Kuusklär} (1744) Sürgavere, Suure-Jaani kh, ja ema Ello [Luguse]
Tawid Jabbura Tawit (Nõmmik) (1780) oli kokku 9 last: 1. Ello (20.08.1805) 2. Ewa Nõmmik (09.06.1807), 3. ?Ei tea nimi? 4. Jaan Nõmmik (25.01.1811) 5. Ann Nõmmik (1813) 6. Tawit sündinud (05.08. 1814), 7. Mari (09.07.1817) 8. Kaddri (12.08.1820) 9. Jürri (14.06.1823)
Tawit Jabburi Tawid (Nõmmik) (1814) lapsed: 1. Julius Nõmmik (19.12.1840-1907) pedagoog. 2. Anne (21.02.1842), (3. Mari sündis ja suri) 3. Liisa (20.10.1844), 4. Jurri (29.06.1847), 5. David (19.08.1849 – 21.03.1939) valla soldat, talu peremees. 6. Kadri (16.11.1851), 7. Tõnnis (1853) talu peremees. 8. Mina (1856), 9. Joosep (12.09.1857–28.01.1944) pedagoog ) 10. Villem Nõmmik (29.04.1860–7.03.1932) pedagoog
Siin näha kolm põlvkonna Nõmmikud. Kõik nimega Dawid: vanaisa, isa ja poeg.
1782. aasta hingerevisjoni andmetel elas Liivimaa Eesti osa mõisates isiklikult vabu inimesi ligi 1,5% . Pärisorjus kaotati 1819. aastal Liivimaa talurahvaseadusega, kuid kehtima jäid mitmed senini sunnismaisust soodustanud ja liikumisvabadust kitsendanud seadused, näiteks jäi lubatuks teorent (“teoorjus”). Surve pärisorjus Liivimaal kaotada tuli suuresti Vene impeeriumi keskvõimult valgustusajastule omaste ideede leviku tõttu, millele samas vastandusid kohalikud (enamuses baltisakslastest) suurmaaomanikud.
Liivimaal kartulikasvatus algas umbes 1765. a. 1848. aasta andmetel pärines kartulisaag: 21% taluaedades ja 64% mõisapõldudel. Ulatuslikum kartulikasvatus sai Eestimaal alguse 1870. aastatel, mida soodustas: muutumine oluliseks toiduaineks, suurenev kasutamine loomasöödana, avanev Peterburi turg seoses Tallinna-Peterburi raudtee valmimisega (1870); kartulist ulatuslik piirituseajamine ja piirituse müük, eriti Põhja-Eestis ja tärklise tootmine.
Enne 19. sajandit eesti talurahval perekonnanimesid ei olnud. Eestlasel oli ainult eesnimi ja teda tunti talu järgi, kus ta elas. Näiteks, elas David Karula talus, siis teda kutsuti Karula Tawid. Kui sündis poeg Aldar, siis teda kutsuti Aldar Karula Tawidi . Kui oli elus ka vanaisa, siis kutsuti Aldar Karula Tawidi Villi. Aastatel 1823-1835 Liivimaal tehti nimede reform, mille käigus said kõik eestlased endale ametlikud perekonnanimed. Kehtis kord, et lähikonnas võisid sama perekonnanime võtta vaid sugulased. Talurahvale anti nõu, milliseid nimesid valida. Nimesid pandi mõisate kaupa.
Taiferi mõisas alustati reformiga 1826 aastal. Talupojad kutsuti mõisa valitsejamaja juurde, kus neid võttis vastu nimedepanemise komisjon. Taiferi mõisas selleks korraldati vaherivisioon 1826 aastal. Peregonna nimed pandi kirja elukoha jargi. Elukohad olid numerdatud ja suured perekonnad said ka oma numbri.
Tawid Jabburi Tawit võttis peregonna nimeks Nõmmik. Nimisõna nõmmik tähendab kuival liivasel alal kasvav männi mets (vene сосновый лес, сосновый бор). Eesti-vene sõnaraamat. Eesti kohta olemas Perekonnanime Nõmmik statistika .
Tawid Jabbura Tawit (Nõmmik) läks läbi elu, mis möödus kiiresti. Elu hommik, keskpäev, loojang. Sellel mehel ei olnud laia silmaringi ega vägevaid kirgi ega uusi maailmu avavat meelekujundust. Võib küsida: Kas tema elu oli hädaorg või põnev seiklus? Kas ajaloo sündmused lubasid talle armastust või hirmu? Vastus on: “Üks talupoja eesti mees ei ole selleks siia maailma sündinud, et tühja elu elada!” Ta oli tähtis mänd kuival liivasel alal Nõmmikute metsas.