Villemi kirjad Kodumaale – Nõmmiku Genealoogia

Kuni pole ma kodus, olen kaugel teel. Mu soovi, ma loodan sa kuuled, su jaoks ma saadan need read

21 aastase Villem korralise noorsõdurite teenistusse kutsumine. (1911) See oli aeg, millal süvenesid majandusraskused ja rahva rahulolematus. Eestis põhilisteks poliitlisteks vooludeks oli rahvuslus ja sotsialism.

Märkus: vanasti erinesid tänastest tavapärased erinevat kirjakujud. Kohtame sama nime eri kirjakujud kirjutatud erinevalt: nimi – David (Taawet, Tawit, Davet, Taavit). Perekonnanimi Nõmmik (Nemmik, Nemik, Noemmik, Nömmik) Tema poeg: Villem (Willem, Wilhelm). Näiteks: Margot (Margott), Herta (Härta)

Sest igas keeles: (eesti, vene, saksa ) kirjakeele normi(ngut) ongi defineeritud kui õigekeelsusallikates fikseeritud keelenormid. Vaata eesti keele käsiraamat .

Selles vanas raudteejaamas (vaata Ajalugu) Villem lahkus Eestimaa kubermangus novembris (1911) *Venemaa* Keisririigi sõjavägi, et juuba tulla tagasi perega vaba Eestise (1933)

Korraline mobilisatsiooni noorsõdurite teenistusse kutsumine, kus iga-aastane noorsõdurite norm täideti 21-aastaseks saanud meeste seast liisu teel. Nii sattus ka Villem nimekirja (1911). Maailmasõja ajal mehed kutsuti teenistusse sundkorras. Sõdurit Eestist jagati kõikjale laiali ja nad sõitsid üle impeeriumi. Tõenäoliselt osales eestlasi kõikides suuremates lahingutes, mida Vene armee sõjas pidas. Esimestel sõja-aastatel osales Eesti sõjaväelasi päris palju näiteks Poolas aset leidnud sõjategevuses.

*Taevere* vald (30.03.1911) ( vaata Taevere vald)

Villem (vasakul) poseerib sõduririides koos vene ohviseriga.

Kirjutab kiri: vend Juliusele (05.12.1911) “Rõõmustan väga, et sain sinult kirja.”

Saadab kiri õele Minale (23.12.1911)

Kirjutatud: “Siin postkardil seisan ma lihtsas igapäevases riides, üles võetud. Teine on üks venelane. Ka ohvitseri pois-ulan (husaarirügement – ratsaväe väeosa). Jälle edaspidi, kui saan, tahan täis vormis lasta võtta. Kuidas pildi võtt sinule näib?”

Saatis (27.11.1912) õde Minale postkart Mlavast (Praegu Poola riik).

Willem oli hea hobuse ratsutaja.

Mlawa (vaata Mława) – (Poola linn), asub Suure-Jaanist 900 km kaugusel. See linn oli tol ajal Prussia (vaata Preisimaa) ja Vene piiril.

Napoleoni sõdade võitjariikide Viini kongressi tulemusel sai Venemaa keisririik suurema osa Varssavi hertsogiriigist. **Venemaa Keisririik** ehk **Vene Keisririik** (vene keeles vanas kirjaviisis Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская Империя) oli endine riik, mis ajavahemikul 1721–1917 hõlmas suuri maa-alasid Venemaal ja selle ümbruses Euroopas (sealhulgas Eesti), Aasias ja Põhja-Ameerikas. Riigi kohta kasutatakse ka nimetusi “Vene tsaaririik” ja “Tsaari-Venemaa“, kuigi tsaar Peeter I asendas 1721. aastal tsaaritiitli keisri tiitliga.

Kui Suure-Jaanis (vaata Suure-Jaani) Mlawa sõita rongiga (900km)

Saadetud (02.01.1913) “Sinu kirja vend sain 30.11.12 kätte. Varsti saan sulle kirja saatma. Tervitan sind. W. Nõmmik”

“Tere vend, paigutan mõned sõnad siin postkardi servale. Tuulde voog kantku minu õnne soovid sulle kaugelt uueks kevadiks. Jää terveks W Nõmmik”

Willem saadab postkarti tervitustega vend Juliusele vene keeles (03.06-1913) ” Minu kallis vend! Sain teilt kiri ja sünnipäeva karti. Tänan selle eest.”

Saadetud Juliusele (26.06.1913) “Nüüd olen kõik kirjad sinu poolt kenasti kätte saanud. Rõõmustan väga nende kõikede üle. Ära pahanda vend, et postkart kujutab talve pilti, kuid nüüd on praegu vist kevad ja saab varsti minna metsa jälutama. W Nõmmik”

Mlawa turu plats. Siis oli veel kõik rahulik. Aga varsti Villemil oli vaja teha väga rasket valikud ja otsused.

“Lähme liinile”, kirjutas Willem. See oli viimane kiri enne Esimese maailmasõda. 1914 aastal Mlavas olid väga rasket lahingud. Esimeses maailmasõjas osales ligikaudu 100 000 eestlast, kellest hukkus või jäi teadmata kadunuks hinnanguliselt 10 000, ning iga viies haavata. Eesti rahvuslaste juhid hoidsid Vene-Saksa konfliktis Venemaa poolele, sest leidsid, et Eesti ühendamine Saksamaaga tooks kaasa eestlaste saksastumise. Eestlased lootsid, et tasuks Vene-isamaalise patriotismi, sõjalise vapruse ja lojaalsuse eest annab Vene valitsus neile pärast sõda rohkem õigusi ja eeskätt kauaoodatud omavalitsuse.

Tallinna TEATAJA (vaata Tallinna Teataja) 20 novembril 1914.a kirjutas:

„Neljakuulise sõja keftwuse ajal on Saksa sõjawäed juba neljandat korda Mlawas. Linn on täielikult ära hävitatud. Kõik vähegi jõukamad elanikud ära põgenenud. Järele on ainult waesed jäänud, kes põgeneda ei jõudnud. Mlawa wõttis sakslast tühjusega wastu. Uulitsal ei olnud ainustki elawat hinge. Kõik kauplused olid kinni. Sakslased hakkasid endid linnas kindlustama.Linna keskkohta seati suurtükid üles. Peauulitsal lasti kakskümmend maja õhku ja nende asemele ehitati betonist kindlustused. 25 tuhandest elanikust on linna waewalt 3 tuhat inimest jäänud. Ümberkaudsed külad on paljaks rõõwitud. Elanikud põgenesid ära ja hulguwad metsades.“

**Esimene maailmasõda,** (vaata Esimene maailmasõda 1914–1918), mille tander haaras üle 4 miljoni km² ja milles osales 38 riiki

Kuid, mis siis sai Willemist? Mida rasketes valikustes ta otsustas valida?

Valida elu, et saaks elada. Valida rahu, et ei sureks hirmu ja ärevusse. Valida vesi, et mitte surra kõrbes põua ajal. Valida sool, et mitte olla hapnematuks ja maitsetuks. Valida armastus, et vaenlane ei muudaks kõvasüdamelisteks. Valida Teda ja Tema koorem. Ta otsustas valida nii, et ise ja tema järeltulijad võiksid elada.

Siin kirjas, et ta redutas ( v begah) oli jooksus, et päästa elu. Väeteenistusmärkus nr.2851 (1913)

Eestis Taevere valla nimejuhataja kirjutas, et Willem Nõmmik (rozõsk) OTSITAKSE vaata (noot) teade nr. 2851 (1913)

Möödusid aastat. Siis tuli kiri Saksamaalt (vaata Saksamaa) : “Mecklenburgeri vanad taluehitused” (1918) (vata Mecklenburg)

“Sügis on käes, lehed langevad puudelt, kured tulevad Eestimaa poolt paaridena. Siin on talv soem kui mujal. Tervitades”

Siis tuli fotopilt: “Üles wõte 1918 – juunil. Pilt ei ole wäga loomulik omandab visil wõerast ilme. Saan edaspidi uuemat üles wõted saatma”.

Postkart Saksamaa Berlin (13.07.1919) Näeme kirjas palju optimismi ja roomantika. Kas tõesti Willem armus?

“23 detsemril. Südamlik Jõulude soov. Mine välja ja vaata ülesse, kus tähed sääravad. Nemad jutlustavad rahust, õnnest ja rõõmust. Sest unustad kõik mis meid ümbritseb. Willem” **Kus oli Willem kõik need aastat ja millega tegeles?**

Abielu: (02.07.1920) Saksamaal, Waren (Müritz), Willem abielus Herta-Frieda-Anna-Meta **De CHAUFEPIE** Alfonsi t.

Siis tuli kiri Saksamaalt Warenist: “Millal ma kodumaale tulen ei saa ma praegu mitte ära ütelda, see nii, kuidas Jumal saadab. Tean ainult siis ära ütelda, kui kõik võimalused reisiks on. Oma reisu proovin ma ikka vastu suvi sihtida.” Saadud (09.09.1920)

Willem kirjutas: “pilk järve taguses metsas linna peale”

Willem saadab postkarti isale: “Eestimaal õppetadi, et lapsed pidid wanematele “Teie” kõnelema, siin on teisiti. Lapsed kõnelevad wanematega “Sina” Piibli on ka nii, Meie isa palves “Sinu riik tulgu”. Sellepärast kõnelen ka mina: Kalliis isa, kuidas läheb sinul? Oled sa terwe? Kui wana oled sa juuba? Palun wastust.” (1921)

Willem ja Herta saadavad postkarti isale Davidele: “Südamlik jõulu soov” (1921)

“Ühes saadan jõulukarti satendava puuga lustilise lampikestega selle all. Nii rõõmsalt saadet meil ei olnud omal jõulul veel. Südamliku pühi abikaasaga soovides sinu poeg Willem. **Südamlisi jõulupühi Härta Nõmmik**” (1921)

Willem saadab palwe ja taotleb kodakonsus (1922) (vaata Eesti kodakondsus)

Willemi palwe ennast maksust vabastada (2000 EM)

Taewere walla walitsuse nõukogu koosolek

Suure-Jaani kiriku õpetaja kinnitus sünnitunnistusele

Maksekviitung Saksaama Eesti peakonsulaat

Kokkuvõtte: Kodakonsuse saamise protses kestis (16.04.1922-15.10.1923). Willem pidi ise selle eest maksma 2080 Eesti marka. Willemile anti Eesti vabariigi välispass nr. 798 L1.1. E.W. Peakonsulatis Berlinis.

Siin sündis esimene poeg Villi (13.09.1922)

” Ühest saadan postkarti, kiriku ulitsa üleswõtte. Maja kuhu ma riipsu ületõmbanud on minu praegune elukorter, kolmanda korrus, teise aknataga (esimene maja vasakul). Kahju, et Saksaamalt Tallina teed üksi peas ei näe, oleks palju huvitavam paik. Waren seisab ühe suurema sadama ülesõidu liini peal. Täielised lennu masinad wurrisevad igal päeval täies kiiruses üle meie pealt. Mul on nõu ma üht lühikest reisu ühest teeks, kui võimaldaks. Willem” (1922)

“Kevad tuli siin hllja, aga on nüüd seda tore näha. Saadetud vennale (18.06.1924)

“Vennas: sinu tervitused sain 16.06. Meie oleme terved. Kuidas sul läheb **töö Pärasaarel?** Ole soojalt tervitatud. Sinu vend Willem” (18.06.1924)

Pärassaare talus Kaansoo külas, kusagil Suurjõe soo lähistel Julius Nõmmik (esimene paremal) sõbradega valmistas savist tellis. (1924) Savitellis on päikese käes kuivatatud ja ahjus põletatud.

Saadetud (04.09.1925) Willem selle rattaga Saksamaal oli rändkaupleja, käis *kolporteerima*, müüs raamatud majast majja

“Vend: Sinu postkardist kirja sain (04.09.1925) Tulin rattasõidust oli kiri ees. Meie oleme kõik terwisel. Kirjutan pikemalt ühest järgmises kirjas. On ikka weel üks puudulik külg, et sagedamalt kirjutamisele ei tule. Olin rõõmus sinu tööst kuulda saada. Terwitades sinu wend. Isa ja õde ka. Willem”

Saadetud (1926) “Head õnne igas ettevõtmises soovib sinu vend ja venna naine Saksamaalt. Minu nõu on, mis sulle ütelda mõtlen, warsti vist iseseiswalt kodu asutada. Kuid muidugi tead sa ise kõige wäga paremini, kuidas sa kodus isaga sellest küljest, olukordades jägad. Jää nüüd terveks. Willem”

Mõne aja pärast ehitas Willem järvetagusesse metsa (Mecklenburgeris Wareni kõrval), kuhu sugulased olid neile maatüki ostnud, oma metsa palkidest väikese maja.

Selles majas sündis Horst (24.12.1930) ja Margott Hanna Maria (13.09.1932)

“Maa koha pilt, mu praegune elukoha ümbruskonnast. Siin Waren järve Müritze taga.” “W. Nõmmik, Kirohin str. 8, Waren in Mecklenburger, Deutschland”

Siin järve ääres tihti jälutas Herta lastega, kui Willem päeval oli tööl. Saadetud (06.05.1931) “Kevadine tervitus vennale”

Kirjutatud: (06.05.1931) “Warenist kewadisi terwitusi soowides. Kuidas elu käib sul nii tööga, oluga? Sinu wennalt W”

Kuid see ilus aeg jäi lühikeseks, sest tuli Saksamaal võimule Adolf Hitler. Hitler koondas oma kätte võimu riigis ja alustas sotsiaalsete ümberkorraldustega, ning käskis (1933) emigrandid riigist välja saata.

Willem Eesti Wabariigi kodanikuna otsustas sõita kodumaale. Otsus oli: **“*Üks piik tee, kaks asja kaasa. Kui sul Suure-Jaani linna asja* “**. Warenis perekond sõitis Hamburgi. Hamburgist laevaga tulid Tallinna. Meri oli tormine, reisijad oksendasid ja ka Villi, kuid Horst ja Margot magasid. Tallinna Balti jaamast rongiga sõideti Olustvere. Olustverest jalgsi läksid Suure-Jaani (5km) , kus neid ootas isa-vanaisa Dawit.

Nii juhtuski, et 22 aastat pärast (1911-1933) Willem perega tuli tagasi kodumaale, et alustada uus elu Eestis. Alguses Tallinna mnt 14, Suure-Jaani linnas Villemi isa Davidi majas.

Elanike registr.raamat Suure-jaani 03.05.1927-14.08.1933

“Kui kord olin kaugel maal, tunnet enam polnud seal, pea mul hakkas hoopis vaevama. Seal siis loendasin päevi ma, millal ükskord koju saan, olin kinni aheldatud ma. Nii see olema ei peaks, miski pidi muutuma, kuid ainult soovisin kodumaad. Las ma ütlen sulle kuidas, ma läksin sinna seal. Olin ära jube kaua ja koju ihkasin ma. Ja tundus kõik nii hea, Kaugel Maal ma üksinda, aga tõsiasi see, pereta pole mul rõõmsat meelt. Nüüd ma oma perega olen kodumaal.”

Viktor külas Hertal ja Willemil. (1965) Epra

Saadetud (1968) “Kallid vanaema ja vanaisa! Head uut aastat, soovin õnne ja paremat. Tervitades Viktor”

Saadetud Epra (11.07.1969) Kirjutatud; “Soovin kõike heat. Sinu vend Rail”

Saadetud (12.07.1972) ” Kallis onu Wilhelm! Suured kallid ja suudlused. Jutta” Ta oli Herta õde tütre tütar

Ühel laupäevasel päeval (1973) said kolm põlvkonna kokku: Willem (1890), Herta (1894), Villi (1922) ja Viktor (1959). Willem võttis välja oma vana kannel, Herta istus tema kõrvale ja laul läks lahti. (Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument.) Villi alustas lauluviisi ja Viktor üleskirjutas.