{"id":1487,"date":"2024-10-28T20:08:08","date_gmt":"2024-10-28T20:08:08","guid":{"rendered":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/?post_type=lsvr_family_member&p=1487"},"modified":"2026-04-04T08:59:16","modified_gmt":"2026-04-04T08:59:16","slug":"julius-nommik","status":"publish","type":"lsvr_family_member","link":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/ru\/family\/julius-nommik","title":{"rendered":"Julius N\u00f5mmik"},"content":{"rendered":"\n

Ma ei tea, ma ei tea, mida ihkab mehe hing. \u00dche neiukese vaadeldes joovastub ta rind…<\/p>\n\n\n\n

Julius s\u00fcndis (01.07.1887 ) Gatt\u0161inas, Petrogradi kubermangus, Venemaa Keisririig, kolmelapselises nekruti perekonnas<\/em>, esimese pojana. (Nekrut<\/a> on v\u00e4eteenistusse v\u00f5etud isik ). Siis soldatil teenistusaja \u00fcldpikkuseks oli 15 aastat, 12 aastat tegevteenistust. Abielus nekrutite ja ka soldatiteenistuse ajal s\u00fcndinud lapsed arvati kantonistideks. Nende tulevane elutee oli igal juhul oli seotud s\u00f5jav\u00e4eteenistusega. Kodmaale pere tuli, kui isa David arvati armee reservi (19.11.1904).<\/strong> Juliuse hobi oli ka v\u00e4lja m\u00f5elda rahvuslike kudumismustreid.<\/strong> <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Suure-Jaani kirik<\/a>u raamatu siis pandi kirja, millal Julius s\u00fcndis, kus s\u00fcndis ja oli ristitud.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Julius \u00f5ppis valla koolis. Siis \u00f5ppis puusepa ametit. <\/p>\n\n\n\n

Puusepa ametis on omal kohal kindel k\u00e4si ja t\u00e4pne silm<\/a><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Kui Julius oli 20 aastane l\u00e4ks passi tegema.(1907)<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
Passiregistri alfabeet 1907 Julius N\u00f5mmik<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Juliusele v\u00e4ljastati rosa pass (13.03.1907), saadud oli oma palvel, kohalik talupoeg, varem passi polnud (allkiri)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Saamal aastal (1907) Maakonna v\u00e4eteenistuskomisjon Julius pani kirja v\u00e4eteenistuskohuslaste nimekirjadesse <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Pandi kirja: vanemad elus, isa David(19.08.1849), noorem vend Villem(17.07.1890), luteri usku, eestlane, \u00f5ppis valla koolis, Puusepp<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi s\u00f5jav\u00e4gi<\/a> toimus nii, \u00fcldise s\u00f5jav\u00e4ekohustuse ajaj\u00e4rgul v\u00f5eti noors\u00f5dureid teenistusse iga-aastastel v\u00f5tmistel. N\u00f5utud noors\u00f5durite arv valiti v\u00e4lja liisuga, \u00fclej\u00e4\u00e4nud teenistussobilikud mehed arvestati riiklikku maakaitsev\u00e4kke.<\/p>\n\n\n\n

Julius oli arvestatud teise j\u00e4rgu riiklikku maakaitsev\u00e4kke. Ta ei pidanud kohe minema teenistusse, vaid oli resrvis.<\/p>\n\n\n\n

See oli hea uudis, sest isale Davidile lubati m\u00f5isamaast eraldada maat\u00fckk «Soldati koht<\/em> «, hea teenistusse eest. Varsti oli vaja maja ehitada nullist<\/em>.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Passiregistri alfabeet n\u00e4itab, et Juulius lasi teha uus pass (28.01.1914)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Tema elas koos isa ja \u00f5ega, ema oli juuba siis surnud. Noorem vend oli v\u00e4\u00e4rismaal.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Kaansos elanikud Julius kutsusid (23.03.1915) laulupeole.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Euroopa sattus s\u00f5jakeerisesse. Esimene maailmas\u00f5da<\/a> (1914\u20131918) juuba k\u00e4is. 1915. aasta alguses p\u00fc\u00fcdsid Antandi riikide v\u00e4ed l\u00e4bi murda, l\u00e4\u00e4nerindel oli positsioonis\u00f5da. \u00dcle 90% suurt\u00f6\u00f6stusest t\u00f6\u00f6tas s\u00f5ja heaks. Vene v\u00e4kke v\u00f5eti 100 000 eestlast. Vene s\u00f5jav\u00e4es teenis 3000 eesti rahvusest ohvitseri. Juliuse s\u00f5brad juba olid tegevarmee<\/em>s.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Tegevarmee<\/em>s «p\u00f5llupost p\u00e4\u00e4ste salk» Juliusele (15.04.1915)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

«S\u00f5da ajal (13.04.1915) Miks sa ei kirjuta, kas minu kirjad k\u00e4tte oled saanud? Ole wa l\u00f5bus poiss ja saada ikka m\u00f5ni s\u00f5na… ootan \u00f5ige suure igatsusega. Ilmad tooredad — palavad \u00fcsna. Puudel pungad puhkemas. S\u00f5jategevus seiskus. S\u00fcdamest tervitades Mats. Kirjuta piikemalt».<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
Kaansos t\u00fcdrukud kutsusid teda jaanip\u00e4eva peole. 1934 aastal seda s\u00fcndmus ta meenutas, enda j\u00e4oks midagi kirjutas. (Armeenia keeles). Juliuse elus (1915) n\u00e4is k\u00f5ik rahulik, kuid Vene v\u00e4ed jaanuaris (1916) alanud pealetung Kaukaasia rindel. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Alustati uus mobiliseerimine<\/strong>  relvaj\u00f5udude<\/a> isikkoosseisu<\/a>, s\u00f5ja varustuse kogumise maakaitsev\u00e4es ja valmis seadmine.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

S\u00f5jav\u00e4e postis selgub, et Julius j\u00e4rsku oli suunatud kodumaalt tegevarmee<\/em>sse. (1915-1917) Ta sattus tegevarmee<\/em>se 11 Kavkasia<\/em>  R\u00fcgement<\/a>, 11 kompanii salkus. Kodu saadab isale Davidile foto ja kiri palvega.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\n

Pea paljaksajamise komme on j\u00e4tnud eestlase hingeelusse eriti s\u00fcgavaid j\u00e4lgi (nagu vangid). Meie s\u00f5dur h\u00e4beneb p\u00fcgatud pead veel praegugi. (iga\u00fcks v\u00f5is neid kinni v\u00f5tta)<\/p>\n<\/blockquote>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n
\n
\"\"
Saadab kiri kaas s\u00f5duriga ka \u00f5de Miinale: «M\u00e4lestuseks kallile \u00f5ele. (23.12.1916)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"
N\u00e4ha, et see kiri teel oli: (12.12.1916-21.01.1917) Kirjutas ema poolne sugulane: «Tulen teid tervitama, kaugele waenu w\u00e4ljale ja \u00f5nne soowin teile, et teie kodu saate tulema ja meie \u00fcks teist n\u00e4ha saame. Mina elan ikka wana moodi edasi, ajan p\u00e4evi surma ehk pulma poole. Tuhad Terwist n\u00e4gemeseni. Jumal kaitsku sind. A Helm.»<\/figcaption><\/figure>\n\n\n
\n
\"\"
11 Kavkasia<\/em> r\u00fcgement (11-\u0439 \u041a\u0430\u0432\u043a\u0430\u0437\u0441\u043a\u0438\u0439 \u0441\u0442\u0440\u0435\u043b\u043a\u043e\u0432\u044b\u0439 \u043f\u043e\u043b\u043a<\/a>) Julius oli teenistusel seal ja see seletab, miks ta oskas kirjutada armeenia keeles.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

M\u00e4lestuseks kaas s\u00f5duri poolt J\u00f5gewast Koselt (Kose <\/a>) \u00dcles w\u00f5te (1919) See n\u00e4itab, et s\u00f5durid veel ei olnud kodumaal. Saadetud eestimaalt (11.09.1921)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Alles 1920 aastal Julius p\u00e4rast s\u00f5da ja Eesti iseseisvumi<\/a>se tegi foto, kus n\u00e4ha et need rasked l\u00e4bielud tegid ta v\u00e4ga k\u00f5hnaks. Kuid Julius oli elus.<\/p>\n\n\n\n

Vallaelanike nimekirja raamat (1919-1924) n\u00e4itab, et sellel ajal elas ta Kaansos isa juures ja tegeles p\u00f5llumajandusega.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
Vallaelanike nimekirja raamat (1919-1924)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Kui vend Willem abielus(1920) ostis jalgratta Saksamaal, Julius tegi sama otsus. Jalgrattad neil olid \u00fchtemoodi (Inglismaal valmistatud). <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n
\n
\"\"
1922 aastal Julius ostis esimene Jalgratas<\/a> ja osustas Kaansost s\u00f5ita Viljadi (13.08.22). Eestis andsid (eriti maapiirkondades) tollal tooni veel porised, ebatasased ning sageli raskelt l\u00e4bitavad teed. (1920-1940) aastatel olid Eestis populaarsed v\u00e4lismaised (eriti aga Inglismaal valmistatud) jalgrattad, mida peeti kohapealsest toodangust tunduvalt kvaliteetsemaks.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Kaanso maantee k\u00fcla keskel (1922)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
«Wiljandi kaugustel 1922. 42 wersto (Verst<\/a>) ise ratta s\u00f5idu j\u00e4rel. «Kloostriehe laule» puhul. (Kloostri ehe<\/em> on Pihkva Uspenski kirik \u2212 uhke katedraal). Esinemise puhul (13.08.1922) Kaanso. Tule koju saab aasta pidu. Terwitus kanega»<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
1924 aastal Julius oli tutvunud \u00fche t\u00fcdrukuga.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Ta nimi oli Helena. 38 aastane mees armus. See armastus<\/em> tegi mehe alguses \u00f5nnelikuks. Armastus igap\u00e4evaselt teda motiveeris.<\/em> Armastus annab tiivad ning lennutab k\u00f5rgustesse.<\/em> Julius oli nagu eluv\u00f5\u00f5ras unistaja, makasup\u00fc\u00fcdmatu, kes mitteeluliste, teostamatute ideaalide nimel tagaj\u00e4rjetult p\u00fc\u00fcab v\u00f5itluses kujutletavate takistustega inimestele kasu tuua. Isegi isa tema peale pahandas: «Kindel mees ei k\u00f5lgu maa ja taeva vahel<\/em> «. Noorem vend oli juba naise mees. Willemil s\u00fcndis poeg ja nad olid kirjavahetuses. <\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
Helena (05.05.1924) saatis Juliusele karti.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Saadetud rongist: «Kevadine tervitus! H.S.» Postikart Juliuse j\u00e4oks oli eriline k\u00f5ik j\u00e4rgmised aastad, nagu armastuse maagia<\/em>. R\u00e4\u00e4givad, et armastuse maagia algab lapsep\u00f5lvest ja saab alguse juba lapse s\u00fcndimisega, kui naise hing siia maailma tuleb..<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

Ma ei tea, ma ei tea, mida ihkab mehe hing. \u00dche neiukese vaadeldes joovastub ta rind…<\/em><\/p>\n\n\n

\n
\"\"
P\u00e4rast (12.07.1942) kirjutab Julius:«Kaugel, kaugel mitmekordiste silmapiiride taga \u00fcks hing m\u00f5tleb minule. Ei ta n\u00e4inud oleku mind ei ma n\u00e4inud oleku teda. Ei palju ola saanud temale. Helikene tema nimi. Kuis ta elab? Kuis ta on?»<\/em> <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n
\n


Tundub, et mees h\u00e4bines kutsuda t\u00fcdruku omale k\u00fclla, sest ta elas vaeselt, v\u00e4ikses majas koos isaga ja \u00f5ega. T\u00fcdruk h\u00e4bines ka k\u00fclla kutsuda ja nad kaotasid \u00fcks teist. See tegi Juliusele p\u00e4ras terve \u00fclj\u00e4\u00e4nu elu kurvaks. <\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\n

Mu ellu n\u00fc\u00fcd on tulnud \u00fcks v\u00e4ike muudatus,<\/p>\n\n\n\n

mind hoopis teiseks teinud su k\u00e4te puudutus.<\/p>\n\n\n\n

Ja varem oli toidul ka hoopis teine mekk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd unetult ma koikul ja peal ei p\u00fcsi tekk.<\/p>\n\n\n\n

Sa oled minust kaugel, nii kaugel otsata.<\/p>\n\n\n\n

Ja pisar minu laugel ei taha kuivada.<\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
Julius sukeldus<\/em> t\u00f6\u00f6sse<\/em> ja uutesse v\u00e4lja kutsesse. Ta otsustas teha midagi suurt, toota punane tellist. 1924.a ta hakkas toimetama P\u00e4rassaare talus Kaansoo k\u00fclas, kusagil Suurj\u00f5e soo l\u00e4histel. Julius N\u00f5mmik (esimene paremal) s\u00f5bradega valmistas savist tellis. See oli raske t\u00f6\u00f6.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
\u201cVennas: sinu tervitused sain 16.06. Meie oleme terved. Kuidas sul l\u00e4heb t\u00f6\u00f6 P\u00e4rasaarel? <\/strong>Ole soojalt tervitatud. Sinu vend Willem\u201d (18.06.1924) Willem toetas teda.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

See oli t\u00f5esti suur ettev\u00f5tmine. Savi k\u00e4sitsi saadi k\u00e4tte ja formaati tellis, mis p\u00e4ikese k\u00e4es sai kuivatatud ja ahjus p\u00f5letatud. Vanaaegne tehnoloogia kasutades saadi head tellist toota, kui tootmisprotsess oli aeglane. Tellised pandi koduahju, mis ei v\u00f5imaldanud kiiret p\u00f5letust \u2013 suur muhvelahi ja puuk\u00fctekuumutades kuni ca 600 kraadini ja lastes aeglaselt koos ahjuga maha jahtuda.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

\u201cVend: Sinu postkardist kirja sain (04.09.1925). Meie oleme k\u00f5ik terwisel. On ikka weel \u00fcks puudulik k\u00fclg, et sagedamalt kirjutamisele ei tule. Olin r\u00f5\u00f5mus sinu t\u00f6\u00f6st kuulda saada. Terwitades sinu wend. Isa ja \u00f5de ka. Willem\u201d<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\n

Juliuse suur ettev\u00f5tmine oli edukas. Tema t\u00f6\u00f6 sai tunnustus. Ta unistas v\u00e4lja m\u00f5telda Ajamasin<\/a> ja palju muud.<\/p>\n<\/blockquote>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

See ettev\u00f5tmine tegi seal \u00fche mehe rikkaks. Tema nimi oli J\u00fcri Kuldkepp (1880 — 1966). Kuldkepp sai j\u00f5ukaks savi m\u00fc\u00fcgiga. V\u00e4idetavalt kaevandas ta seda isiklikust karj\u00e4\u00e4rist.
K\u00fc\u00fcditatud juunis & juulis 1941.:<\/strong> Kuldkepp, J\u00fcri, Ants poeg eluk. Taevere v. P\u00e4rassare t.; Sborn\u00f5i, 1943 suunati Kemerovo obl. s\u00f5jaliselt t\u00e4htsatele t\u00f6\u00f6dele. 1947 p\u00f5genes Eestisse. 13.11.54 v\u00f5eti arvelt maha.<\/mark><\/em><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\n

Kuldkeppide suguv\u00f5sa legend.
Kuldkeppide suguv\u00f5sa on v\u00e4ga suur ja selle p\u00f5hikohaks on P\u00e4rassaare talu Kaansoos, mis ennemalt oli Vastem\u00f5isa vallas. Suguv\u00f5sa algus ulatub veel kaugemale. V\u00e4ga harva, v\u00f5ib olla kord saja aasta jooksul k\u00fclmub meri nii k\u00f5vasti kinni, et Rootsimaalt on v\u00f5imalik jalgsi meie maale tulla. Nii olnudki kord v\u00e4ga, v\u00e4ga ammu, et \u00fcks mees tulnud Rootsist jalgsi \u00fcle mere. Algul Saaremaale, hiljem asunud elama suurele maale, nimelt Kaansoosse ja asutanud siin P\u00e4rassaare talu. Kord P\u00f5hjas\u00f5ja ajal peatunud \u00fcks Rootsi v\u00e4eosa Vastem\u00f5isa vallamaja juures ja rootsi kindral, Dadolder olnud ta nimi, lasknud vallarahva kokku kutsuda, et nekrutte v\u00e4rvata. Kindral istunud pingil ja tema ees rahvahulgas seisnud ka P\u00e4rassaare vanamees, toetudes pahksele kadakasele kepile. Kindral h\u00fc\u00fcdnud P\u00e4rassaare mehe enda ette ja k\u00fcsinud, kas tal poegi on? P\u00e4rassaare mees \u00f6elnud, et tal on seitse poega ja need k\u00f5ik on rootsi kuninga v\u00e4es. Selle peale \u00f6elnud kindral: «Oleks n\u00fc\u00fcd kuningas ise siin, annaks ta sulle puukepi asemele k\u00fcll kuldse kepi k\u00e4tte.» Sest ajast peale hakatudki rahva poolt P\u00e4rassaare suguv\u00f5sa Kuldkeppideks kutsuma. Kui hiljem perekonna nimede andmine oli, j\u00e4\u00e4nud Kuldkepi nime sellele suguv\u00f5sale p\u00e4riseks.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Kaas s\u00f5dur Koselt ei unustanud Juliuse: «Kallis N\u00f5mmik! R\u00f5\u00f5msad p\u00fcha ja niidude boikoteerimist ja l\u00f5pude l\u00f5puks veel head munade koksimist. Tervitades». (08.04.1925)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Suur ettev\u00f5tmine (1924- 1930) kohalikus talupojas Juliuses tegi H\u00e4rra N\u00f5mmikut.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Kui noorem vend perega (1933) tuli tagasi kodumaale ja vahepealt nad said kokku, siis Herta ja Willem jagasid temaga oma usulised t\u00f5ekspidamised. Julius istus vaikselt kuulas, muigas, tema usulised t\u00f5ekspidamised<\/em> erinesid nendest, mis vend t\u00f5i kaasa. <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\n

T\u00f5ekspidamised<\/em>  lahutavad<\/em>  inimest inimesest, tekkivad vastandid, vennad ei leia enam \u00fchist keelt.<\/p>\n<\/blockquote>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

(21.03.1939) tuli teate, et N\u00f5mmik David Daviti poeg surnud, ta oli (90)<\/p>\n\n\n\n

\n

Ei ole lahkumis ohtu neil, kes elus ei kohtu,   <\/p>\n\n\n\n

ei puuduta sama keelt.<\/p>\n\n\n\n

Kuid mis ka ei muutu, ei juhtu, see tuluke kestab,<\/p>\n\n\n\n

ei kustu, ei v\u00e4\u00e4rata valitud teelt —<\/p>\n\n\n\n

me oleme \u00fchtsama usku, \u00fchtsama unemeelt.<\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Kahjuks matused on t\u00e4nap\u00e4eval tihti ainuke koht, kus k\u00f5ik sugulased kokku saavad<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\n
\"\"<\/figure>
\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n<\/div><\/div>\n<\/div><\/div>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\u00dcks ajastu sai l\u00e4bi, ajalugu keeras uue lehek\u00fclje. Uus ei teki vanast eemal, uus tekib objektiivselt vana r\u00fcpes, kuid uus v\u00f5idab vana, kriitiliselt omaks v\u00f5ttes. Varsti Julius uue peremehena «N\u00f5mmiku nr. 105» sai maade \u00fcleandmise akti Eesti NSV v\u00f5imult(16.12.1940)<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n

Sisuliselt Juliusele \u00fcleandmisega anti see, mis temale nagu nii kuulus.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n

Kuid seltsimeeste r\u00f5\u00f5m oli l\u00fcheke, sest esimesed Saksa v\u00e4ed \u00fcletasid Eesti piiri (1941). Kuidas Juliusel l\u00e4ks elu Kaansos ja millega tegeles, selgub tema m\u00e4rkmisse kirjutites.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"
«M\u00e4rgin (03.02.1942) kell 3 \u00f5htul, kui ma k\u00e4tte w\u00f5tan sule, et m\u00e4rkida miskit m\u00e4lestuseks. Aastaid tagasi \u00fclesw\u00f5etud pildile, siis parema k\u00e4e lawel Jumala saadik toetab ja Hiobi raamatu s\u00f5nu v\u00f5ib leida 31,35 » Oh et mul oleks keegi kes mind kuuleks! Waata, siin on mu t\u00e4ht!» K\u00f5lavad laulud, laulud.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Eile viisin Ollustvere jaahu ametliku k\u00e4su k\u00e4igus, see minu endine taimtoitlane. Ilm oli tais k\u00fclma ja p\u00e4ikese paistet. Hommikul l\u00e4ksin, \u00f5htul tulin. Kaalikas 210 kilo kastiga, kast 59 ja 151. Raha sain saksa raha ja vene raha: markades 89,94 penni, rublades 829,40 kop. Margimaks maha 827,60 kop. T\u00e4na olen kodus rohkem puhke p\u00e4ewana. T\u00fchjaks j\u00e4tan koht pildi taga.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Jaani p\u00e4ew 1943 Hommikul enam v\u00e4hem tuul pilwine h\u00e4mar. P\u00e4ikse paiste ja hea l\u00f5una tuulega. Terwis: Jalad p\u00f5lveliigestes w\u00e4sinud \u00f6\u00f6sel krambid. Uks murdunud oli, viinud mitu kana. Murdunuid kunagi ennemaal Jaani p\u00e4ewal saanut. T\u00e4navu mina oli v\u00f5\u00f5raid omade sekka kasutada w\u00f5tnud. Meil poole kuigi hea, sest n\u00e4en vaenlase j\u00f5u w\u00f5tted. Iga p\u00e4evane leib on k\u00e4sin. Olen palju t\u00f5stet teinud rukki maa suurenduseks.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

Teine maailmas\u00f5da oli 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945 kestnud ja l\u00f5ppes. Eesti jaoks l\u00f5ppes s\u00f5da alles Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega 1991. aastal ja Vene v\u00e4ge lahkumisega 1994. aastal. Kuid siis keegi seda ei uskunud. P\u00f5him\u00f5tte kohaselt» <\/span>Jaga ja valitse\u201d  rahvast l\u00f5hestati, t\u00fclli ajati, et oleks h\u00f5lpsam valitseda. L\u00f5hestunud Rahvas ei suuda moodustada \u00fchtset j\u00f5udu eba\u00f5igluse vastu. <\/em><\/p>\n\n\n\n

(07.02.1947) Julius on saanud uus maadeklaratsioon.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Selgub, et 1947 aastal N\u00f5mmik nr 105 talus oli kolm lahus maat\u00fcki, kokku 17,35 ha suuruses.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

1949<\/strong>. aasta m\u00e4rtsis oli NSV Liidu s\u00f5jaj\u00e4rgsete aastate k\u00f5ige massilisem k\u00fc\u00fcditamine<\/strong> Eestis. Operatsiooni eesm\u00e4rk oli l\u00f5plikult likvideerida vastupanu sovetiseerimisele maapiirkondades. Eestist k\u00fc\u00fcditati Siberisse \u00fcle 20 000 inimese. (1949-1977) modustati Kaansos kolhoosid. H\u00e4rra Juliuses tehti «seltsimees Julius».<\/em><\/p>\n\n\n

\n
\"\"
(18.03.1952) Julius s\u00fcgawas m\u00f5ttes<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

(18.03.1952) S\u00fcgawas m\u00f5ttes tahtsin Helene pilti n\u00e4ha ja nii trehvas see k\u00e4tte. M\u00f5tlesin kas ja kuidas Helene k\u00e4si praegu k\u00e4ib. Enne saakhisin Miinaga, et oli keskki kellele kirjutasime. Kas ma olen weel laulik, kas katkestan oma laulud? <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

(05.04.1956) Kas teotus minu \u00fcmbert taganeb k\u00fcsun t\u00e4na? <\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
(16.01.1958) kodus Kaansos kell 12. Millene tunne on t\u00e4na, k\u00fcsin eneselt? Tunnete \u00fclesehitus on sarnane, et K\u00f5igearmsaam on mulle oma pildi andnud. Aga kuidas? Jumalikul joonel. Mina olen w\u00e4ga wilunud kare realist. Ja ometi w\u00f5tan ma seda t\u00fctar lapse pilti kui k\u00f5ige paremat t\u00f5tt.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
See nii igap\u00e4evane, harilikus elus loomulik, et see kaugel kaugel kuskil Tweri linnas v\u00f5ib siin mind kodu rajoonis kohata. Saab ju olla, et s\u00f5brannad temal Narwas, Tallinnas, Viljandis kirjutavad kutsuvad ta sija. Olen ma eksinud, siis ei s\u00fcnni see. N\u00fc\u00fcd ma m\u00f5tlen palju p\u00e4evi selle kauge t\u00fcdruku peale. Tean ta teenijad saavat olla siin. Julius oli (71).<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

Kas elul on mingi m\u00f5te? Meid hirmutab tundmatus \u2013 surm ja mis tuleb homme. Kardame nii teadaolevat kui ka tundmatut. N\u00e4eme elu m\u00e4\u00e4ratut segadust, k\u00f5iki neid s\u00f5du, l\u00f5putuid jaotusi usu, ideoloogia ja rah\u00advuse alusel. Kohtume s\u00fcgava pettumustundega. \u00d5petajad meile valmis pudi suhu pistnud, et kui peame kinni rituaalidest, palvedest, j\u00e4rgime kindlaid malle, surume oma soove, kontrollime m\u00f5tteid ja himusid \u2013 siis leiame midagi, mis on k\u00f5rgemal t\u00fchisest elust. Kuid murtud meel, mis v\u00e4lismaa\u00adilma maha salanud, kui kaua ta ka ei otsiks, leiab vaid vastavalt oma moonutustele. Sest see elav asi t\u00e4na on see, mis te ise tegelikult olete. Olete vastamisi iseendaga ja see ongi asjade tegelik seis.<\/em><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Kas suur armastus on \u00f5nn v\u00f5i \u00f5nnetus?<\/h2>\n\n\n\n

Lubasid tulla, ei tulnud. Meel minul kurb, sest sina ei tulnud! Lahus n\u00fc\u00fcd oleme meie, kui kurb, terve igaviku, oh kui kurb..<\/p>\n\n\n\n

\u00d5nnetu armastus!<\/em><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\n

N\u00f5nda ongi minuta sul kenam. V\u00e4sinult j\u00e4\u00e4n sinust maha teel. Ma ei r\u00e4\u00e4gi armastusest enam. Unustatud s\u00f5nad. V\u00f5\u00f5ras keel.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ma ei tea, ma ei tea, mida ihkab mehe hing. \u00dche neiukese vaadeldes joovastub ta rind… Julius s\u00fcndis (01.07.1887 ) Gatt\u0161inas, Petrogradi kubermangus, Venemaa Keisririig, kolmelapselises nekruti perekonnas, esimese pojana. (Nekrut on v\u00e4eteenistusse v\u00f5etud isik ). Siis soldatil teenistusaja \u00fcldpikkuseks oli 15 aastat, 12 aastat tegevteenistust. Abielus nekrutite ja ka soldatiteenistuse ajal s\u00fcndinud lapsed arvati kantonistideks. Nende tulevane elutee […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":4041,"template":"","meta":{"footnotes":""},"lsvr_family_member_cat":[],"class_list":["post-1487","lsvr_family_member","type-lsvr_family_member","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/lsvr_family_member\/1487","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/lsvr_family_member"}],"about":[{"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/lsvr_family_member"}],"version-history":[{"count":224,"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/lsvr_family_member\/1487\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10081,"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/lsvr_family_member\/1487\/revisions\/10081"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4041"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1487"}],"wp:term":[{"taxonomy":"lsvr_family_member_cat","embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/lsvr_family_member_cat?post=1487"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}