{"id":1450,"date":"2024-10-28T17:59:03","date_gmt":"2024-10-28T17:59:03","guid":{"rendered":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/?post_type=lsvr_family_member&p=1450"},"modified":"2026-04-04T08:45:48","modified_gmt":"2026-04-04T08:45:48","slug":"herta-nommik","status":"publish","type":"lsvr_family_member","link":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/ru\/family\/herta-nommik","title":{"rendered":"Herta N\u00f5mmik (de Chaufepi\u00e9)"},"content":{"rendered":"\n

Ma l\u00e4hen sinna, kus meil on hea. Kus kaunis maailm, meist kahest koosneb vaid …<\/em><\/strong> Sest armastus on see, mis algab nii, et sellest arugi ei saa. Kuid, et tal l\u00f5pp on, ei suuda uskuda. Vast alles siis, kui t\u00e4hevalgus taevalael, kord kustub taas.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Herta-Frieda-Anna-Meta Alfonsi t\u00fctar<\/strong> De CHAUFEPIE<\/strong> s\u00fcndis (15.07.1894) Waren (M\u00fcritz) linnas kolmelapselises immigrandi perekonnas esimese lapsena. \u00d5ppis<\/strong> Warenis koolis ja Aadlineidude kasvatusseltsi koolis. <\/strong><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
Herta Frieda Anna Meta allkiri (1920.a)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

<\/h4>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Anbei sende ich den Geburtseintrag 140\/1894 der Herta Frieda Anna Meta (\u041f\u0440\u0438\u043b\u0430\u0433\u0430\u044e \u0437\u0430\u043f\u0438\u0441\u044c \u043e \u0440\u043e\u0436\u0434\u0435\u043d\u0438\u0438 140\/1894 \u0413\u0435\u0440\u0442\u044b \u0424\u0440\u0438\u0434\u044b \u0410\u043d\u043d\u044b \u041c\u0435\u0442\u0430)
Stadt Waren (M\u00fcritz), Der B\u00fcrgermeister, Stadtarchiv, Zum Amtsbrink 1, 17192 Waren (M\u00fcritz)<\/em><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
Ema Christiane Luisa (M\u00fcller) ja isa Alfons Ernst De CHAUFEPIE. Alfons Ernst De CHAUFEPIE esivanemad olid aadlikud, kes olid sunnitud Prantsusmaalt emigreeruma Saksamaale. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Alfons Ernst De CHAUFEPIE allkiri<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

<\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Herta (De Chaufepi\u00e9) koolis. Waren (istub keskel teine riida vasakult kolmas)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Herta (De Chaufepi\u00e9) l\u00f5petas kooli (seisab vasakult esimene)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
18 aastane Herta Aadlineidude kasvatusseltsi koolis (1912)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Herta s\u00f5branadega kasvatusseltsi koolis (18.09.1912)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\n

Herta oli idealist<\/em>,\u00a0unistaja<\/em>. Sellel ajal olid apokal\u00fcptilised meeleolud mailmas. Herta arvas, et varsti Jeesus<\/a> tuleb ja mailma l\u00f5pp. Tal oli tugev missioonitunne<\/em>. Herta ja Willem ususeminari<\/em> m\u00f5jul olid saanud adventistideks. Adventism<\/a>. <\/p>\n<\/div>

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Herta oli 26.a, kui abielus Villem (Wilhelm) N\u00f5mmikuga (02.07.1920) Saksamaal, Waren (M\u00fcritz). Nad said tuttavaks \u00fches ususeminaris<\/em>, kus Herta k\u00e4is.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
Pulma p\u00e4eval: ema Christiane Luisa (M\u00fcller) ja isa Alfons Ernst De CHAUFEPIE m\u00e4rgitud nr. 1. Istuvad paremal viimased. Istuvad vasakult paremale: Herta vend Herman ja \u00f5de Emma, m\u00e4rgitud nr 2. Christiane Luisa (M\u00fcller) \u00f5ie t\u00fctred m\u00e4rgitud nr. 3.. Hertal oli ka vanem poolvend nimega Karl. (Teda pildil ei ole)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Eheeintrag 60\/1920 mit Wilhelm Nommik (\u0437\u0430\u043f\u0438\u0441\u044c \u043e \u0435\u0435 \u0431\u0440\u0430\u043a\u0435 60\/1920 \u0441 \u0412\u0438\u043b\u044c\u0433\u0435\u043b\u044c\u043c\u043e\u043c \u041d\u043e\u043c\u043c\u0438\u043a\u043e\u043c)
Stadt Waren (M\u00fcritz), Der B\u00fcrgermeister, Stadtarchiv, Zum Amtsbrink 1, 17192 Waren (M\u00fcritz)<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Herta ja Willem elasid kahe kiriku vahel, aadressil: Kirhenstrasse 24. Willem t\u00f6\u00f6tas saekaatris Feisneck ja 1926 aastal hakkas ehitama j\u00e4rve Feisnecki juures oma maja.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Kirhenstrasse 24. Siin s\u00fcndis Herta esimene poeg Villi. (1922).<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

Kaua oodatud esimese lapse ootel, lootis ta n\u00e4ha last misjon\u00e4rina ja innustas Willemit kolporteerima<\/em>, m\u00fc\u00fcja usuraamatud majast majja. Ta usus, et selle kaudu p\u00e4stab maailma ja kiirendab Jeesuse teise tulekut.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Herta s\u00fcnnitas Willemile kolm last: Villi (1922), Horst (1930) ja Margot (1932) Peres r\u00e4\u00e4giti<\/em>\u00a0 alguses ainult saksa<\/em>\u00a0keelt. Herta n\u00e4gi suurt v\u00e4ljakutset oma lapsi suunata adventkirikule ja usukasvatusele. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\n

Herta oli 39 aastane naine ja kolme laste ema, kui kiired poliitilised s\u00fcndmused Saksamaal raputas teda perekonda. Usun kindlalt, et tema de Chaufepie<\/strong>-di esivanemad on l\u00e4bi sajandite talle selle t\u00f5e edasi andnud: «\u00fchel p\u00e4eval v\u00f5id oma kodu ukse sulgeda ja mitte kunagi tagasi tulla.\u201d<\/strong><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\n

1933.a Herta elus nii see t\u00e4pselt juhtus. Ta oli valmis olema\u00a0seal, kus mees ja lapsed ja igal sammul neid aitama. Mida ta m\u00f5tles, kui perekond lahkus Saksamaalt, meie ei tea. Kuid Warenis perekond s\u00f5itis Hamburgi. Hamburgist laevaga tulid Tallinna. Meri oli tormine, reisijad oksendasid ja ka Villi, kuid Horst ja Margot magasid.<\/p>\n<\/div>

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Tallinna Balti jaamast rongiga s\u00f5ideti Olustvere. Olustverest jalgsi l\u00e4ksid Suure-Jaani, kus neid ootas isa-vanaisa Dawit. Siin ta esimene kord n\u00e4gi oma mehe s\u00fcnnimaa ja kuulis tema keel. Ta oli valmis ennast ohverdama.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n

1939.a muutlikud\u00a0 poliitilised ja s\u00f5jalised tuuled<\/em>\u00a0puhusid<\/em> aga k\u00f5rges kaares\u00a0maailmas. Maailm sukeldus s\u00fcgavamale pimedusse. See oli Hertale v\u00e4ga raske katsumus. «Tuli aeg pea<\/em>\u00a0mulla alla\u00a0pistma<\/em>, istuda vaikselt ja keskenduda oma hingamisele».<\/p>\n<\/div>

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

S\u00f5jategevusele j\u00e4rgnes arreteerimiste laine, sundkollektiviseerimine, mille eesm\u00e4rk oli puhastada Eesti \u201en\u00f5ukogudevastasest elemendist\u201c ja aidata kaasa sovetiseerimisele.<\/p>\n\n\n\n

Esimesena p\u00e4rast Teist Maailmas\u00f5da arreteeriti (09.09.1951) teine Willemi poeg Horst. Ta oli 21 aastane. <\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Siis arreteeriti (21.09.1951) esimene Willemi poeg Villi. Ta oli 31 aastane.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

L\u00f5puks arriteeriti (26.10.1951) Willemi t\u00fctar Margot. Ta oli 18 aastane.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igile kolmele m\u00e4\u00e4rati 25 aastat t\u00f6\u00f6laagrit. Herta 1951 aastal kaotas k\u00f5ik kolm last. Herta oli masenduses. KGB kutsus ta v\u00e4lja ja piinas. \u00d6\u00f6sel ta n\u00e4gi unes inimese, kes oli \u00e4raandja.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Horsti luuletus (1954)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Herta oli saanud oma elu jooksul \u00fche ENSV passi (18.07.1956)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
\u00dclesv\u00f5te juunis (1955) Epras: \u201cM\u00e4lestuseks vanematelt\u201d Willem (65), Herta (61) Pilt tehtud, kui lapsed olid vanglalagris. Ootamine<\/em> v\u00f5ib olla masendav! Ootad mingi tulevane hea s\u00fcndmus, kuid tavaliselt ei toimu s\u00fcndmused siiski sel kujul kui oodatud. Epra ootused..<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Alles p\u00e4rast Stalini surma (1953) 1956. aastal Herta lapsed vanglas said vabastatud. Esimesna Margot tuli tagasi kodumaale. Horst perega tuli tagasi Eestise (1963). Villi perega tagasitulek kodumaale oli (1971). Pildil: Villi oma noore naise Taisia (Kosm\u00f5nina) tuttavastamas (1957)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Viktor k\u00fclas vanaema Hertal. Lapselapsed hoolitsevad selle eest, et vanaema silmad<\/em> s\u00e4raksid. \u201eSiis p\u00e4evad ei ole \u00fcksluised, vaid iga p\u00e4ev toob uued emotsioonid, uue r\u00f5\u00f5mud.\u201c Epra(1965)<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
Herta r\u00f5\u00f5mu hetket lastelastega (vasakult): esimene Tamara, kolmas Maire, Elena, Toomas, Imbi. (1966) Epra<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Me olime koos 50 aastat nii heas<\/em> kui halvas<\/em>. T\u00f5esti kaotused ja v\u00f5idud k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es. <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n
\n

\u201cOlen <\/em>mehe\u00a0k\u00e4est k\u00fcsinud ammu juhtunud asju, Willem, kas sa m\u00e4letad seda? P\u00e4evast p\u00e4eva tahtsin sulle olla r\u00f5\u00f5muks ja toeks. Olin kogu aeg\u00a0— su k\u00f5rval<\/em>\u00a0. Papa, papake lohutan sind, kuni\u00a0olen<\/em> hauas\u00a0ise su k\u00f5rval<\/em>. Siis pole enam vahet, kust olen ma, Saksamaa Warenis, Suure-Jaanis, Epras v\u00f5i Kaansost». Willemi ja Herta kooselu 50 juubel. (1970) Kaanso<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n

\n
\"\"
Pilt tehtud \u00fcks aasta enne Willema surma. Herta elas p\u00e4ras mehe surma veel kaks aastat. Kokku neil oli k\u00fcmme lastelast. Herta lapselapsed (vasakult paremale): Elena, Imbi, Viktor, Tamara, Maire, Erika, Toomas, Vello, David, Villi. Siin saad kuulata Herta ja Willema laulmine koos vanema poja Villiga. Kirjutas \u00fcllesse Viktor N\u00f5mmik. (1973)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n