{"id":7768,"date":"2024-12-04T08:58:55","date_gmt":"2024-12-04T08:58:55","guid":{"rendered":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/?post_type=lsvr_gallery&p=7768"},"modified":"2026-09-06T16:42:56","modified_gmt":"2026-09-06T16:42:56","slug":"represseeritute-meenutused","status":"publish","type":"lsvr_gallery","link":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/galleries\/represseeritute-meenutused","title":{"rendered":"Represseeritute lood"},"content":{"rendered":"\n

Olen murtud s\u00fcdamega teel. Oh, anna aega, kannatada veel… Kannatab taevas ja kannatab maa, kannatust tunda on s\u00fcdamel ka.<\/p>\n\n\n\n

Jossif Stalin hoidis N\u00f5ukogude Liidus k\u00f5rgeimat v\u00f5imu alates 1929. aastast kuni oma surmani 1953. aastal. Selle veerandsajandi kestel p\u00f5hjustas ta igal aastal v\u00e4hemalt miljoni N\u00f5ukogude kodaniku vangistamise ja hukkamise.<\/strong> Represseeritu loeti N\u00f5ukogude re\u017eiimi vastasteks v\u00f5i v\u00e4hemalt ebalojaalseteks \u2013 nn sotsiaalselt ohtlik element. Neid k\u00e4sitleti tasuta ja \u00f5igusteta t\u00f6\u00f6j\u00f5una, keda sai rakendada paikades, kus inimesi oli v\u00e4he, ja t\u00f6\u00f6del, mille jaoks tavalist t\u00f6\u00f6j\u00f5udu ei olnud. Seda eriti s\u00f5ja ajal, kui suur osa t\u00f6\u00f6j\u00f5ulisi mehi, kes ei olnud vangis, olid s\u00f5jav\u00e4kke mobiliseeritud. Sundasumise paigad ja vangilaagrid olid enamasti raskesti ligip\u00e4\u00e4setavates kohtades karmi kliimaga piirkondades kaugel suurematest linnadest. Elamistingimused olid ebainimlikud, puudus korralik peavari ja arstiabi, suur puudus oli elementaarsetestki toiduainetest, r\u00f5ivastest ja jalatsitest.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

\u201eKommunistlik re\u017eiim n\u00f5udis ainu\u00fcksi Eestis sadu tuhandeid ohvreid tapetute, vangistatute, k\u00fc\u00fcditatute, p\u00f5genike ja tagakiusatutena. Eesti ajalugu on n\u00e4idanud meie rahvale, kui raskelt v\u00f5idetakse k\u00e4tte oma riik, vabadus ja demokraatia ja kuidas neid iseenesestm\u00f5istetavaks pidades v\u00f5ib nad kaotada. Nii nagu eile, peame ka t\u00e4na ja homme seisma oma riigi, vabaduse ja demokraatia eest. Meie rahva ja riigi p\u00fcsimiseks peame teadma olnut, hoolima oma kaasmaalaste saatusest ja m\u00e4lestusi edasi kandes tegema k\u00f5ik, et kurjus ei korduks\u201c  Tunne Kelam<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

__________________________________________________________________________________________________________________<\/p>\n\n\n\n

\n

“Ajalooline m\u00e4lu”<\/strong><\/em><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\n
\"\"
Ivan<\/strong> Kosm\u00f5nin arreteeriti (02.08.1941) \u2020 1942.a<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Jekaterina<\/strong> Kosm\u00f5nina arreteeriti suvel 1945.a<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Peet<\/strong> N\u00f5mmik arreteeriti (30.12.1944) \u2020 1947.a<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"
Horst<\/strong> N\u00f5mmik arreteeriti (09.09.1951)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Villi <\/strong>N\u00f5mmik arreteeriti (25.09.1951)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Margot<\/strong> N\u00f5mmik arreteeriti (30.10.1951)<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n

K\u00fc\u00fcditatut<\/strong>: Eestis ei unustata seda v\u00e4givalda kunagi.<\/em> Vaata: Kommunismiohvrite memoriaal<\/a>, K\u00fc\u00fcditamine<\/a><\/p>\n\n\n\n

\n

18783. N\u00f5mmik, 1949, R5<\/p>\n\n\n\n

18784. N\u00f5mmik, Aasa, 1940, R5<\/p>\n\n\n\n

18785. N\u00f5mmik, Aksel, 1930, R5<\/p>\n\n\n\n

18786. N\u00f5mmik, Almire-Renate, 1921, R5<\/p>\n\n\n\n

18787. N\u00f5mmik, Amanda, 1908, R5<\/p>\n\n\n\n

18788. N\u00f5mmik, Anti, 1943, R5<\/p>\n\n\n\n

18789. N\u00f5mmik, Ants, 1932, R5<\/p>\n\n\n\n

18790. N\u00f5mmik, Arnold, 1931, R5<\/p>\n\n\n\n

8791. N\u00f5mmik, Eha, 1942, R5<\/p>\n\n\n\n

18792. N\u00f5mmik, Evald, 1933, R5<\/p>\n\n\n\n

18793. N\u00f5mmik, Jaak, 1941, R5<\/p>\n\n\n\n

18794. N\u00f5mmik, Jaan, 1938, R5<\/p>\n\n\n\n

18795. N\u00f5mmik, Leida, 1912, R5, \u2020<\/p>\n\n\n\n

18796. N\u00f5mmik, Leida, 1935, R5<\/p>\n\n\n\n

18797. N\u00f5mmik, Leili, 1934, R5<\/p>\n\n\n\n

18798. N\u00f5mmik, Liisa, 1884, R5, \u2020<\/p>\n\n\n\n

18799. N\u00f5mmik, Mall, 1937, R5<\/p>\n\n\n\n

18800. N\u00f5mmik, Noimi, 1929, R5<\/p>\n\n\n\n

18801. N\u00f5mmik, Raimond, 1932, R5<\/p>\n\n\n\n

18802. N\u00f5mmik, Rein, 1938, R5<\/p>\n\n\n\n

18803. N\u00f5mmik, Rosalie, 1880, R5<\/p>\n\n\n\n

18804. N\u00f5mmik, Salme, 1907, R5<\/p>\n\n\n\n

18805. N\u00f5mmik, Uno, 1934, R5<\/p>\n\n\n\n

18806. N\u00f5mmik, Vello, 1937, R5<\/p>\n\n\n\n

18807. N\u00f5mmik, Vello, 1941, R5 <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Repressioonid ja s\u00f5da sundis k\u00fcmneid tuhandeid Eesti inimesi kodumaad maha j\u00e4tma<\/strong>. Vaata: Kommunismiohvrite memoriaal<\/a><\/p>\n\n\n\n

1944. aasta alguses j\u00f5udis rinne Eesti piiridele. Suve l\u00f5puks oli selge, et Punaarmee vallutab Eesti uuesti ja kommunistlik terror j\u00e4tkub sealt, kus see 1941. aasta suvel katkes. N\u00fc\u00fcd p\u00f5geneti juba massiliselt: nii evakueerimislaevadel Saksamaale kui ka omal k\u00e4el \u00fcle s\u00fcgistormise mere Rootsi.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Mihkel N\u00f5mmik<\/strong> (06.09.1894 – 12.02.1962) Teise maailmas\u00f5ja ajal 1944 aastal p\u00f5genes Rootsi, kus elas j\u00e4rgnevad aastad ning osales ka pagulaseestlaste organisatsioonides. Suri 12. veebruaril 1962 Stockholmis<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Veera N\u00f5mmik<\/strong> (08.10.1906 \u2013 13.02.2002) Teise maailmas\u00f5ja ajal 1944 aastal p\u00f5genes Rootsi. Veera Farrand-N\u00f5mmik suri USA-s 13.02.2002.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

_________________________________________________________________________________________________________________<\/p>\n\n\n\n

N\u00f5ukogude v\u00f5im kiusas usklikke igati taga<\/strong>. Sotsialistlikus \u00fchiskonnas, kus inimesed on \u201et\u00e4iesti vabad\u201d, pidid ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud religioon ja usk kaduma, peamiselt seet\u00f5ttu, et religioossust ei vaadeldud mitte inimloomuse \u00fche omadusena, vaid ainult sotsiaalset laadi n\u00e4htusena. Repressioone korraldati \u00fcldjuhul salaja. Nende uurimine on aegan\u00f5udev t\u00f6\u00f6. N\u00f5ukogude poliitilistel repressioonidel oli oma tekkeloogika, mehhanism ja teostajad, mille rakendamisega riigivalitsemises kaasnes tsiiviilelanikevastane v\u00e4givald.<\/p>\n\n\n\n

\n

Ivan<\/strong> Kosm\u00f5nin ja Jekaterina <\/strong>Kosm\u00f5nina <\/strong>(Rodak) on Taisia N\u00f5mmik<\/strong> isa ja ema.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Ivan<\/strong> Grigorjevit\u0161 Kosm\u00f5nin s\u00fcndis (14.11.1904-1942 \u2020 ) Armeenias, Bazart\u0161ai linnas. Oskas r\u00e4\u00e4kida armeenia, tjurski ja vene keeles. \u00d5ppis Piibliseminaris Rostovis ja 29.a sai kiriku\u00f5petajaks. Piiblit\u00f6\u00f6liseks t\u00f6\u00f6tas Vladikavkaasis. <\/p>\n\n\n\n

\u041a\u043e\u0441\u043c\u044b\u043d\u0438\u043d \u0418\u0432\u0430\u043d \u0413\u0440\u0438\u0433\u043e\u0440\u044c\u0435\u0432\u0438\u0447<\/a> (14.11.1899 \/ 1904), \u0410\u0440\u043c\u0435\u043d\u0438\u044f, \u0441.\u0411\u0430\u0437\u0430\u0440\u0447\u0430\u0439, \u0440\u0443\u0441\u0441\u043a\u0438\u0439, \u043e\u0431\u0440\u0430\u0437\u043e\u0432\u0430\u043d\u0438\u0435: \u0433\u0440\u0430\u043c\u043e\u0442\u043d\u044b\u0439, \u0431\/\u043f, \u0421\u0442\u043e\u043b\u044f\u0440, \u0436\u0438\u0442\u0435\u043b\u044c \u0433.\u041f\u044f\u0442\u0438\u0433\u043e\u0440\u0441\u043a\u0430. \u0410\u0440\u0435\u0441\u0442: (1941.08.02) \u041f\u0440\u0438\u0433\u043e\u0432\u043e\u0440: 8 \u043b\u0435\u0442 \u043b\u0430\u0433\u0435\u0440\u0435\u0439. [\u041a\u043d\u0438\u0433\u0430 \u043f\u0430\u043c\u044f\u0442\u0438 \u0421\u0442\u0430\u0432\u0440\u043e\u043f\u043e\u043b\u044c\u0441\u043a\u043e\u0433\u043e \u043a\u0440\u0430\u044f].<\/p>\n\n\n\n

\u041a\u043e\u0441\u043c\u044b\u043d\u0438\u043d \u0418\u0432\u0430\u043d \u0413\u0440\u0438\u0433\u043e\u0440\u044c\u0435\u0432\u0438\u0447 (1899) \u2014 \u041e\u0442\u043a\u0440\u044b\u0442\u044b\u0439 \u0441\u043f\u0438\u0441\u043e\u043a<\/a><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

1932 aastal Ivan<\/strong> Grigorjevit\u0161 Kosm\u00f5nin abiellus Jekaterina Rodakiga<\/strong>, kelle vanemad olid p\u00e4rit Kiievist, Ukraina<\/a>. Elasid Dagestanis Hasavritis, Ararati m\u00e4e l\u00e4hedal. Kosm\u00f5ninite perre s\u00fcndis kolm last: Taisia<\/strong>, Nadja ja Pavel.<\/p>\n\n\n\n

Ivan<\/strong> Grigorjevit\u0161 Kosm\u00f5nin arreteeriti usu p\u00e4rast (02.08.1941)<\/strong>. Oli vangis 1 aasta. 1942 aastal septembris s\u00f5ja ajal valvurid hakkasid neid etappidena j\u00e4lgsi ajama. Hukkus teel etappis Ta\u0161kendi l\u00e4hedal.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Jekaterina<\/strong> Kosm\u00f5nina, kes l\u00e4bi elas Holodomor<\/em> – suur n\u00e4ljah\u00e4da Ukrainas N\u00f5ukogude Liidus aastatel 1931\u20131933 rakendatud poliitika tagaj\u00e4rjel, oli \u00fcksi s\u00f5ja ajal kolme lapsega.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Jekaterina<\/strong> Kosm\u00f5nina usu p\u00e4rast arreteeriti 1945 aastal.<\/strong> Kogu vara konfiskeeriti \u00a7 58 alusel poliitvang. Otsusega lapsi<\/em> vanematelt \u00e4ra v\u00f5tta<\/em>, m\u00e4\u00e4rati 10 aastaks vangistust. Istus 9 aastat ja 7 kuud ning saadeti Kasahstani, Karaganda linna sundasumisele. <\/p>\n\n\n\n

\u041a\u043e\u0441\u043c\u044b\u043d\u0438\u043d\u0430 \u0415\u043a\u0430\u0442\u0435\u0440\u0438\u043d\u0430 \u0412\u0430\u0441\u0438\u043b\u044c\u0435\u0432\u043d\u0430 (1906) \u2014 \u041e\u0442\u043a\u0440\u044b\u0442\u044b\u0439 \u0441\u043f\u0438\u0441\u043e\u043a<\/a><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Taisia<\/strong> oli 16 aastane, kui ema arreteeriti 1945 aastal. Ta suurtes raskustes kasvatas ise \u00f5de Nadja, vend Pavel k\u00f5ik 9 aastat .<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

__________________________________________________________________________________________________________________<\/p>\n\n\n\n

\n

Peet <\/strong>N\u00f5mmik (18.02,1900-1947 \u2020 ) Sipelga talu, Taevere vald, Suure-Jaani kihelkond, Viljandimaa. Hukkus (06.05.1947) Norillag, Krasnojarski krai) oli eesti vaimulik.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

T\u00fcri koguduse \u00f5petaja Peet<\/strong> N\u00f5mmik s\u00fcndis 18. veebruaril 1900 Viljandimaal Suure-Jaani kihelkonnas Taevere vallas Sipelga talus Peet ja Anna N\u00f5mmiku peres. Venekeelse tunnistuse vahendusel m\u00e4rgitud tema nimena ka Peter. Koolitunnistus on v\u00e4lja antud Viljandi Maakonna Reaalg\u00fcmnaasiumis, kus Peet N\u00f5mmik \u00f5ppis 1920\/1921. 29. augustil 1921 asus \u00fclikooli \u00f5ppima usuteaduskonda. 25. septembril 1927 valiti Peet N\u00f5mmik T\u00fcri koguduse t\u00e4ie\u00f5iguslikuks \u00f5petajaks. Peet Riigivolikogusse kandideeris (1938) ja vabatahtlikult Vabaduss\u00f5jas osalenud, h\u00f5imuliikumisega tegelnud ja v\u00e4lismaal viibinud.<\/p>\n\n\n\n

30. detsembril 1944 jumalateenistuse ajal arreteeriti Omakaitsesse kuulunud<\/strong> kiriku\u00f5petaja ja saadeti Norilskisse vangilaagrisse, kus ta kolm aastat hiljem suri.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Tunnustus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

1926. aasta 7. septembri Postimees kirjutas, et viimase kursuse \u00fcli\u00f5pilane, korp Ugala liige Peet N\u00f5mmik<\/strong> on T\u00fcril j\u00f5e p\u00f5hjast v\u00e4lja toonud \u00fche t\u00f6\u00f6lise ja oma oskust m\u00f6\u00f6da tema ka ellu \u00e4ratanud. Samas nimetas N\u00f5mmik s\u00fcndmust \u00abilusamaks tunniks oma elus\u00bb<\/strong>. Uppuja p\u00e4\u00e4stmise eest anti talle Eesti Punase Risti h\u00f5beauraha.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\n

Eesti Kommunismiohvrid 1940\u20131991<\/a><\/strong><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n

__________________________________________________________________________________________________________________<\/p>\n\n\n\n

\n

Mida tunnistavad S\u00f5jav\u00e4e Prokuraturi 1951 aasta<\/strong> s\u00e4ilikud?<\/em> 1951 aastal, septembris vene n\u00f5ukogu v\u00f5imud v\u00f5tsid kinni usu p\u00e4rast 10 inimest. Arriteriti nende hulgas Villi <\/strong>N\u00f5mmik, Horst<\/strong> N\u00f5mmik ja Margot<\/strong> N\u00f5mmik.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n

\n
\"\"
Repressioone korraldati \u00fcldjuhul salaja. Nende uurimine on aegan\u00f5udev t\u00f6\u00f6. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Horst<\/strong> N\u00f5mmik (24.12.1930-29.12.2023)<\/strong> arreteeriti (12.09.1951). Horst oli Patarei vangla<\/strong>s kuus kuud ja t\u00f6\u00f6laagris Ba\u0161kiirijas<\/strong> (1951 \u2013 1955). Kokku viis aastat. Siis ta rehabiliiteeriti ja lubati \u00f5ppida. 12 aastat Horst oli sunnitud olla venemaal. 1963 aastal Horst tuli koos perega kodumaale Eesti.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Horst<\/strong> N\u00f5mmikule <\/strong>v\u00e4ljastati kinnipidamise m\u00e4\u00e4rus (01.09.1951), arreteeriti (11.09.1951).<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Villi <\/strong>N\u00f5mmik (13.09.1922-01.05.2010) arreteeriti (25.09.1951). Oli t\u00f6\u00f6laagris Karaganda linnas, Kazahstan Kazakhstan<\/a> (1951 \u2013 1956). Kokku viis aastat. Vabanes kinnipidamiselt (15.06.1956). Sundasumises Karaganda, Kazahstan. 20 aastat Villi oli sunnitud olla venemaal. 1971 aastal Villi tuli koos perega kodumaale Eesti. T\u00e4ielikult rehabiliiteeritud (11.04.1991).<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Villi<\/strong> N\u00f5mmikule <\/strong>v\u00e4ljastati kinnipidamise m\u00e4\u00e4rus (10.09.1951), arreteeriti (22.09.1951).<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Margot<\/strong> N\u00f5mmik (13.09.1932-14.12.1994)<\/strong> arreteeriti (30.10.1951). Margot oli t\u00f6\u00f6laagris Ba\u0161kiirijas<\/strong> (1951 \u2013 1955). P\u00e4rast vabanemist tuli kodumaale Eesti. T\u00e4ielikult rehabiliiteeritud (11.04.1991).<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Margot<\/strong> N\u00f5mmikule <\/strong>v\u00e4ljastati kinnipidamise m\u00e4\u00e4rus (26.10.1951), arreteeriti (30.10.1951).<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\n

KOHTUMENETLUS. S\u00dc\u00dcDISTAVAD TUNNISTAJAD: P\u00f5hitunnistajad olid Seitsmenda P\u00e4eva Adventistide Koguduste Eesti Liidu ametnikud, adventkoguduse liikmed ja okkupatsiooni n\u00f5ukogu v\u00f5imud. Dokumentalsed t\u00f5endid kinnitavad, et t\u00f5sine p\u00fchendumus usulistele v\u00e4\u00e4rtustele v\u00f5ib kaasa tuua<\/strong>  raskeid kannatusi<\/strong>. Nii juhtus ka 1951 aastal.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

August Aug<\/strong> oli Seitsmenda P\u00e4eva Adventistide Koguduste Eesti Liidu Esimees (president) (1945-1955.a). Kokku 10 aastad. (1923-1926) Paide SPA koguduse pastor, (1927-1928) P\u00e4rnu SPA koguduse pastor, (1929-1931) Narva SPA koguduse pastor, (1932-1935) Rakvere SPA koguduse pastor, (1936-1937) Tallinna SPA koguduse pastor, (1940-1944) Tartu SPA koguduse pastor, (1961-1965) Tallinna SPA koguduse pastor<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Pastor August Aug<\/strong> ja piiblit\u00f6\u00f6line Villi <\/strong>N\u00f5mmik (1942-1943.a) t\u00f6\u00f6tasid koos Tartu SPA koguduses. Villi \u00f5ppis Seitsmenda P\u00e4eva Adventistide Eesti Liidu Tallinna Usuteaduse koolis. (1939-1940).<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Artur Kaldma<\/strong> Seitsmenda P\u00e4eva Adventistide Koguduste Eesti Liidus oli (1941-1946) Kuressare SPA koguduse pastor, (1947-1951) T\u00fcri SPA koguduse pastor, (1948-1949) Viljandi SPA koguduse pastor, (1952-1954) Tallinna 1 SPA koguduse pastor.  (1953-1954) SPAKEL-i sekret\u00e4r, (1955- 1963) oli SPA Valga koguduse pastor, (1964-1965) SPA Ansla koguduses ja (1966-1970) Tartu SPA koguduse pastor.  <\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Kohtu protokol september-november 1951 aasta. S\u00fc\u00fcdistavad tunnistajad – 10 adventkoguduse liikmete vastu.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\n

VAHI ALL PIDAMISE PIKENDAMINE (04.11.1951)<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
(04.10.1951) Aresti m\u00e4\u00e4ruse pikendamine<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\n

KOHTUPROTSESS. \u00dcLEKUULAMISED JA S\u00dc\u00dcDISTAVATE \u00dcTLUSED<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n
\n

KOHTUOTSUSE KOKKUV\u00d5TTE<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n
\n

KOHTUOTSUS: 14-16 jaanuar 1952 aasta kohtuprotsess.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n