{"id":1949,"date":"2024-11-01T15:41:18","date_gmt":"2024-11-01T15:41:18","guid":{"rendered":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/?post_type=lsvr_gallery&p=1949"},"modified":"2026-09-06T16:44:39","modified_gmt":"2026-09-06T16:44:39","slug":"villem-nommiku-kirjad-kodumale","status":"publish","type":"lsvr_gallery","link":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/galleries\/villem-nommiku-kirjad-kodumale","title":{"rendered":"Villemi kirjad Kodumaale"},"content":{"rendered":"\n
\n

Kuni pole ma kodus, olen kaugel teel. Mu soovi, ma loodan sa kuuled, su jaoks ma saadan need read <\/em><\/strong><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

21 aastase Villem korralise noors\u00f5durite teenistusse kutsumine. <\/strong>(1911) See oli aeg, millal s\u00fcvenesid majandusraskused ja rahva rahulolematus. Eestis p\u00f5hilisteks poliitlisteks vooludeks oli rahvuslus ja sotsialism. <\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\n

M\u00e4rkus: vanasti erinesid t\u00e4nastest tavap\u00e4rased erinevat kirjakujud. Kohtame sama nime eri kirjakujud<\/em> kirjutatud erinevalt: nimi \u2013 David (Taawet, Tawit, Davet, Taavit). Perekonnanimi N\u00f5mmik (Nemmik, Nemik, Noemmik, N\u00f6mmik) Tema poeg: Villem (Willem, Wilhelm). N\u00e4iteks: Margot (Margott), Herta (H\u00e4rta)<\/p>\n\n\n\n

Sest igas keeles: (eesti, vene, saksa ) kirjakeele normi(ngut) ongi defineeritud kui \u00f5igekeelsusallikates fikseeritud keelenormid. Vaata eesti keele k\u00e4siraamat <\/a>.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n

\n
\"\"
Selles vanas raudteejaamas (vaata Ajalugu<\/a>) Villem lahkus Eestimaa kubermangus novembris (1911) Venemaa<\/em> Keisririigi s\u00f5jav\u00e4gi, et juuba tulla tagasi perega vaba Eestise (1933) <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Korraline mobilisatsiooni noors\u00f5durite teenistusse kutsumine, kus iga-aastane noors\u00f5durite norm t\u00e4ideti 21-aastaseks saanud meeste seast liisu teel. Nii sattus ka Villem nimekirja (1911). Maailmas\u00f5ja ajal mehed kutsuti teenistusse sundkorras.  S\u00f5durit Eestist jagati k\u00f5ikjale laiali ja nad s\u00f5itsid \u00fcle impeeriumi. T\u00f5en\u00e4oliselt osales eestlasi k\u00f5ikides suuremates lahingutes, mida Vene armee s\u00f5jas pidas. Esimestel s\u00f5ja-aastatel osales Eesti s\u00f5jav\u00e4elasi p\u00e4ris palju n\u00e4iteks Poolas aset leidnud s\u00f5jategevuses.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"
Taevere<\/em> vald (30.03.1911) ( vaata Taevere vald<\/a>) <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Villem (vasakul) poseerib s\u00f5duririides koos vene ohviseriga. <\/p>\n\n\n\n

Kirjutab kiri: vend Juliusele (05.12.1911) “R\u00f5\u00f5mustan v\u00e4ga, et sain sinult kirja.” <\/p>\n\n\n\n

Saadab kiri \u00f5ele Minale (23.12.1911)<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
Kirjutatud: “Siin postkardil seisan ma lihtsas igap\u00e4evases riides, \u00fcles v\u00f5etud. Teine on \u00fcks venelane. Ka ohvitseri pois-ulan (husaarir\u00fcgement – ratsav\u00e4e v\u00e4eosa). J\u00e4lle edaspidi, kui saan, tahan t\u00e4is vormis lasta v\u00f5tta. Kuidas pildi v\u00f5tt sinule n\u00e4ib?”<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Ta sattus teenima ratsav\u00e4e v\u00e4eosa pirikaitsese vene nimega (6-\u0439 \u0433\u0443\u0441\u0430\u0440\u0441\u043a\u0438\u0439 \u041a\u043b\u044f\u0441\u0442\u0438\u0446\u043a\u0438\u0439 \u0415\u0433\u043e \u041a\u043e\u0440\u043e\u043b\u0435\u0432\u0441\u043a\u043e\u0433\u043e \u0412\u044b\u0441\u043e\u0447\u0435\u0441\u0442\u0432\u0430 \u0412\u0435\u043b\u0438\u043a\u043e\u0433\u043e \u0413\u0435\u0440\u0446\u043e\u0433\u0430 \u0413\u0435\u0441\u0441\u0435\u043d\u0441\u043a\u043e\u0433\u043e \u042d\u0440\u043d\u0441\u0442\u0430-\u041b\u044e\u0434\u0432\u0438\u0433\u0430 \u043f\u043e\u043b\u043a. \u0414\u0438\u0441\u043b\u043e\u043a\u0430\u0446\u0438\u044f: \u041c\u043b\u0430\u0432\u0430, \u041f\u043b\u043e\u0446\u043a\u043e\u0439 \u0433\u0443\u0431.)
Husaaride marssi s\u00f5nad olid :\u201eKes ei teadnud, kas poleks hinnalisi tegusid n\u00e4inud? Kes ei teadnud, poleks kuulnud surematutest husaaridest?…” “Hussar! Oled r\u00f5\u00f5msameelne ja muretu… pidus\u00f6\u00f6kide ja lahingute kodanik.”<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Saatis (27.11.1912) \u00f5de Minale postkart Mlavast (Praegu Poola riik). <\/p>\n\n\n\n

Willem oli hea hobuse ratsutaja.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/h4>\n\n\n
\n
\"\"
Mlawa (vaata M\u0142awa<\/a>) – (Poola linn), asub Suure-Jaanist 900 km kaugusel. See linn oli tol ajal Prussia (vaata Preisimaa<\/a>) ja Vene piiril.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Napoleoni s\u00f5dade v\u00f5itjariikide Viini kongressi<\/a> tulemusel sai Venemaa keisririik suurema osa Varssavi hertsogiriigist<\/a>. Venemaa Keisririik<\/strong> ehk Vene Keisririik<\/strong> (vene keeles<\/a> vanas kirjaviisis \u0420\u043e\u0441\u0441\u0456\u0439\u0441\u043a\u0430\u044f \u0418\u043c\u043f\u0435\u0440\u0456\u044f, praeguses kirjaviisis \u0420\u043e\u0441\u0441\u0438\u0439\u0441\u043a\u0430\u044f \u0418\u043c\u043f\u0435\u0440\u0438\u044f) oli endine riik<\/a>, mis ajavahemikul 1721<\/a>\u20131917<\/a> h\u00f5lmas suuri maa-alasid Venemaal<\/a> ja selle \u00fcmbruses Euroopas<\/a> (sealhulgas Eesti), Aasias<\/a> ja P\u00f5hja-Ameerikas<\/a>. Riigi kohta kasutatakse ka nimetusi “Vene tsaaririik<\/a>” ja “Tsaari-Venemaa<\/a>“, kuigi tsaar<\/a> Peeter I<\/a> asendas 1721. aastal tsaaritiitli keisri<\/a> tiitliga.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Kui Suure-Jaanis (vaata Suure-Jaani<\/a>) Mlawa s\u00f5ita rongiga (900km)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Saadetud (02.01.1913) “Sinu kirja vend sain 30.11.12 k\u00e4tte. Varsti saan sulle kirja saatma. Tervitan sind. W. N\u00f5mmik”<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Kiri vend Juliusele (21.03.1913) <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
“Tere vend, paigutan m\u00f5ned s\u00f5nad siin postkardi servale. Tuulde voog kantku minu \u00f5nne soovid sulle kaugelt uueks kevadiks. J\u00e4\u00e4 terveks W N\u00f5mmik”<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Willem saadab postkarti tervitustega vend Juliusele vene keeles (03.06-1913) ” Minu kallis vend! Sain teilt kiri ja s\u00fcnnip\u00e4eva karti. T\u00e4nan selle eest.” <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Saadetud Juliusele (26.06.1913) “N\u00fc\u00fcd olen k\u00f5ik kirjad sinu poolt kenasti k\u00e4tte saanud. R\u00f5\u00f5mustan v\u00e4ga nende k\u00f5ikede \u00fcle. \u00c4ra pahanda vend, et postkart kujutab talve pilti, kuid n\u00fc\u00fcd on praegu vist kevad ja saab varsti minna metsa j\u00e4lutama. W N\u00f5mmik”<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Mlawa turu plats. Siis oli veel k\u00f5ik rahulik. Aga varsti Villemil oli vaja teha v\u00e4ga rasket valikud ja otsused.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
“L\u00e4hme liinile”, kirjutas Willem. See oli viimane kiri enne Esimese maailmas\u00f5da. 1914 aastal Mlavas olid v\u00e4ga rasket lahingud. Esimeses maailmas\u00f5jas osales ligikaudu 100 000 eestlast, kellest hukkus v\u00f5i j\u00e4i teadmata kadunuks hinnanguliselt 10 000, ning iga viies haavata. Eesti rahvuslaste juhid hoidsid Vene-Saksa konfliktis Venemaa poolele, sest leidsid, et Eesti \u00fchendamine Saksamaaga tooks kaasa eestlaste saksastumise. Eestlased lootsid, et  tasuks Vene-isamaalise patriotismi, s\u00f5jalise vapruse ja lojaalsuse eest annab Vene valitsus neile p\u00e4rast s\u00f5da rohkem \u00f5igusi ja eesk\u00e4tt kauaoodatud omavalitsuse.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
Tallinna TEATAJA (vaata Tallinna Teataja<\/a>) 20 novembril 1914.a kirjutas:<\/h5>\n\n\n\n

\u201eNeljakuulise s\u00f5ja keftwuse ajal on Saksa s\u00f5jaw\u00e4ed juba neljandat korda Mlawas. Linn on t\u00e4ielikult \u00e4ra h\u00e4vitatud. K\u00f5ik v\u00e4hegi j\u00f5ukamad elanikud \u00e4ra p\u00f5genenud. J\u00e4rele on ainult waesed j\u00e4\u00e4nud, kes p\u00f5geneda ei j\u00f5udnud. Mlawa w\u00f5ttis sakslast t\u00fchjusega wastu. Uulitsal ei olnud ainustki elawat hinge. K\u00f5ik kauplused olid kinni. Sakslased hakkasid endid linnas kindlustama.Linna keskkohta seati suurt\u00fckid \u00fcles. Peauulitsal lasti kaksk\u00fcmmend maja \u00f5hku ja nende asemele ehitati betonist kindlustused. 25 tuhandest elanikust on linna waewalt 3 tuhat inimest j\u00e4\u00e4nud. \u00dcmberkaudsed k\u00fclad on paljaks r\u00f5\u00f5witud. Elanikud p\u00f5genesid \u00e4ra ja hulguwad metsades.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Esimene maailmas\u00f5da,<\/strong> (vaata Esimene maailmas\u00f5da<\/a> 1914\u20131918), mille tander haaras \u00fcle 4 miljoni km2<\/sup> ja milles osales 38 riiki<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n

Kuid, mis siis sai Willemist?<\/strong> Mida rasketes valikustes ta otsustas valida?<\/h4>\n\n\n\n
\n

Valida elu, et saaks elada. Valida rahu, et ei sureks hirmu ja \u00e4revusse. Valida vesi, et mitte surra k\u00f5rbes p\u00f5ua ajal. Valida sool, et mitte olla hapnematuks ja maitsetuks. Valida armastus, et vaenlane ei muudaks k\u00f5vas\u00fcdamelisteks. Valida Teda ja Tema koorem. Ta otsustas valida nii, et ise ja tema j\u00e4reltulijad v\u00f5iksid elada.<\/strong><\/em><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n

\n
\"\"
Siin kirjas, et ta redutas ( v begah) oli jooksus, et p\u00e4\u00e4sta elu. V\u00e4eteenistusm\u00e4rkus nr.2851 (1913)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Eestis Taevere valla nimejuhataja kirjutas, et Willem N\u00f5mmik (roz\u00f5sk) OTSITAKSE vaata (noot) teade nr. 2851 (1913)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
M\u00f6\u00f6dusid aastat. Siis tuli kiri Saksamaalt (vaata Saksamaa<\/a>) : “Mecklenburgeri vanad taluehitused” (1918) (vata Mecklenburg<\/a>)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
“S\u00fcgis on k\u00e4es, lehed langevad puudelt, kured tulevad Eestimaa poolt paaridena. Siin on talv soem kui mujal. Tervitades”<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Siis tuli fotopilt: “\u00dcles w\u00f5te 1918 – juunil. Pilt ei ole w\u00e4ga loomulik omandab visil w\u00f5erast ilme. Saan edaspidi uuemat \u00fcles w\u00f5ted saatma”.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n
\n
\"\"
Postkart Saksamaa Berlin (13.07.1919) N\u00e4eme kirjas palju optimismi ja roomantika. Kas t\u00f5esti Willem armus?<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
“23 detsemril. S\u00fcdamlik J\u00f5ulude soov. Mine v\u00e4lja ja vaata \u00fclesse, kus t\u00e4hed s\u00e4\u00e4ravad. Nemad jutlustavad rahust, \u00f5nnest ja r\u00f5\u00f5must. Sest unustad k\u00f5ik mis meid \u00fcmbritseb. Willem” Kus oli Willem k\u00f5ik need aastat ja millega tegeles?<\/strong><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Abielu: (02.07.1920) Saksamaal, Waren (M\u00fcritz), Willem abielus <\/strong>Herta-Frieda-Anna-Meta De CHAUFEPIE<\/strong> Alfonsi t.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Saadetud(09.09.1920): “Viinapitsaj\u00e4rv”<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Siis tuli kiri Saksamaalt Warenist: “Millal ma kodumaale tulen ei saa ma praegu mitte \u00e4ra \u00fctelda, see nii, kuidas Jumal saadab. Tean ainult siis \u00e4ra \u00fctelda, kui k\u00f5ik v\u00f5imalused reisiks on. Oma reisu proovin ma ikka vastu suvi sihtida.” Saadud (09.09.1920)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Willem kirjutas: “pilk j\u00e4rve taguses metsas linna peale”<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Kasaaegne Waren M\u00fcritz (2024)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Kirjutatud: “pea ulits (t\u00e4nav) linnas”<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Willem saadab karti isale (1921)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Willem saadab postkarti isale: “Eestimaal \u00f5ppetadi, et lapsed pidid wanematele “Teie” k\u00f5nelema, siin on teisiti. Lapsed k\u00f5nelevad wanematega “Sina” Piibli on ka nii, Meie isa palves “Sinu riik tulgu”. Sellep\u00e4rast k\u00f5nelen ka mina: Kalliis isa, kuidas l\u00e4heb sinul? Oled sa terwe? Kui wana oled sa juuba? Palun wastust.” (1921)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Willem ja Herta saadavad postkarti isale Davidele: “S\u00fcdamlik j\u00f5ulu soov” (1921)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
“\u00dches saadan j\u00f5ulukarti satendava puuga lustilise lampikestega selle all. Nii r\u00f5\u00f5msalt saadet meil ei olnud omal j\u00f5ulul veel. S\u00fcdamliku p\u00fchi abikaasaga soovides sinu poeg Willem. S\u00fcdamlisi j\u00f5ulup\u00fchi H\u00e4rta N\u00f5mmik<\/strong>” (1921)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Willem saadab palwe ja taotleb kodakonsus (1922) (vaata Eesti kodakondsus<\/a>)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Allkirja andmine<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Willemi palwe ennast maksust vabastada (2000 EM)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Taewere walla walitsuse n\u00f5ukogu koosolek<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Taewere Walla Otsus<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Suure-Jaani kiriku \u00f5petaja kinnitus s\u00fcnnitunnistusele<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Siseministeeriumi t\u00f5end<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
V\u00e4lisministeeriumi passiosakonna palve<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Kodakondsuse osakonna vastus<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Arve koostamise leht<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Maksukviitung peakonsulaatis<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Maksekviitung Saksaama Eesti peakonsulaat<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
T\u00f5end templimaksu kviitungis<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

Kokkuv\u00f5tte: Kodakonsuse saamise protses kestis (16.04.1922-15.10.1923). Willem pidi ise selle eest maksma 2080 Eesti marka. Willemile anti Eesti vabariigi v\u00e4lispass nr. 798 L1.1. E.W. Peakonsulatis Berlinis.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n
\n
\"\"
Kirhenstrasse t\u00e4nav, kus elas alguses Herta ja Wllem. Siin s\u00fcndis esimene poeg Villi (13.09.1922) <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Siin s\u00fcndis esimene poeg Villi (13.09.1922)<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
” \u00dchest saadan postkarti, kiriku ulitsa \u00fclesw\u00f5tte. Maja kuhu ma riipsu \u00fclet\u00f5mbanud on minu praegune elukorter, kolmanda korrus, teise aknataga (esimene maja vasakul). Kahju, et Saksaamalt Tallina teed \u00fcksi peas ei n\u00e4e, oleks palju huvitavam paik. Waren seisab \u00fche suurema sadama \u00fcles\u00f5idu liini peal. T\u00e4ielised lennu masinad wurrisevad igal p\u00e4eval t\u00e4ies kiiruses \u00fcle meie pealt. Mul on n\u00f5u ma \u00fcht l\u00fchikest reisu \u00fchest teeks, kui v\u00f5imaldaks. Willem” (1922)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Nii n\u00e4eb Waren-kirchenstra\u00dfe t\u00e4na<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
“Kevad tuli siin hllja, aga on n\u00fc\u00fcd seda tore n\u00e4ha. Saadetud vennale (18.06.1924)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
“Vennas: sinu tervitused sain 16.06. Meie oleme terved. Kuidas sul l\u00e4heb t\u00f6\u00f6 P\u00e4rasaarel? <\/strong>Ole soojalt tervitatud. Sinu vend Willem” (18.06.1924)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
P\u00e4rassaare talus Kaansoo k\u00fclas, kusagil Suurj\u00f5e soo l\u00e4histel Julius N\u00f5mmik (esimene paremal) s\u00f5bradega valmistas savist tellis. (1924) Savitellis on p\u00e4ikese k\u00e4es kuivatatud ja ahjus p\u00f5letatud.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Saadetud (04.09.1925) Willem selle rattaga Saksamaal oli r\u00e4ndkaupleja, k\u00e4is kolporteerima<\/em>, m\u00fc\u00fcs raamatud majast majja<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
“Vend: Sinu postkardist kirja sain (04.09.1925) Tulin rattas\u00f5idust oli kiri ees. Meie oleme k\u00f5ik terwisel. Kirjutan pikemalt \u00fchest j\u00e4rgmises kirjas. On ikka weel \u00fcks puudulik k\u00fclg, et sagedamalt kirjutamisele ei tule. Olin r\u00f5\u00f5mus sinu t\u00f6\u00f6st kuulda saada. Terwitades sinu wend. Isa ja \u00f5de ka. Willem”<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Saadetud (1926) “Head \u00f5nne igas ettev\u00f5tmises soovib sinu vend ja venna naine Saksamaalt. Minu n\u00f5u on, mis sulle \u00fctelda m\u00f5tlen, warsti vist iseseiswalt kodu asutada. Kuid muidugi tead sa ise k\u00f5ige w\u00e4ga paremini, kuidas sa kodus isaga sellest k\u00fcljest, olukordades j\u00e4gad. J\u00e4\u00e4 n\u00fc\u00fcd terveks. Willem”<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

M\u00f5ne aja p\u00e4rast ehitas Willem j\u00e4rvetagusesse metsa (Mecklenburgeris Wareni k\u00f5rval), kuhu sugulased olid neile maat\u00fcki ostnud, oma metsa palkidest v\u00e4ikese maja. <\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Selles majas s\u00fcndis Horst (24.12.1930) ja Margott Hanna Maria (13.09.1932)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n
\n
\"\"
Kirjutatud: (1928)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
“Maa koha pilt, mu praegune elukoha \u00fcmbruskonnast. Siin Waren j\u00e4rve M\u00fcritze taga.” “W. N\u00f5mmik, Kirohin str. 8, Waren in Mecklenburger, Deutschland”<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Waren M\u00fcritz (2010)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Siin j\u00e4rve \u00e4\u00e4res tihti j\u00e4lutas Herta lastega, kui Willem p\u00e4eval oli t\u00f6\u00f6l. Saadetud (06.05.1931) “Kevadine tervitus vennale”<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Kirjutatud: (06.05.1931) “Warenist kewadisi terwitusi soowides. Kuidas elu k\u00e4ib sul nii t\u00f6\u00f6ga, oluga? Sinu wennalt W” <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

Kuid see ilus aeg j\u00e4i l\u00fchikeseks, sest tuli Saksamaal v\u00f5imule Adolf Hitler. Hitler<\/em> koondas oma k\u00e4tte v\u00f5imu riigis ja alustas sotsiaalsete \u00fcmberkorraldustega, ning k\u00e4skis (1933) emigrandid riigist v\u00e4lja saata. <\/strong><\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Willem Eesti Wabariigi kodanikuna otsustas s\u00f5ita kodumaale. Otsus oli: \u201c\u00dcks piik tee, kaks asja kaasa. Kui sul Suure-Jaani linna asja <\/em>\u201c<\/strong>. Warenis perekond s\u00f5itis Hamburgi. Hamburgist laevaga tulid Tallinna. Meri oli tormine, reisijad oksendasid ja ka Villi, kuid Horst ja Margot magasid. Tallinna Balti jaamast rongiga s\u00f5ideti Olustvere. Olustverest jalgsi l\u00e4ksid Suure-Jaani (5km) , kus neid ootas isa-vanaisa Dawit.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Nii juhtuski, et 22 aastat p\u00e4rast (1911-1933) Willem perega tuli tagasi kodumaale, et alustada uus elu Eestis. Alguses Tallinna mnt 14, Suure-Jaani linnas Villemi isa Davidi majas.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Elanike registr.raamat Suure-jaani 03.05.1927-14.08.1933<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

“Kui kord olin kaugel maal, tunnet enam polnud seal, pea mul hakkas hoopis vaevama. Seal siis loendasin p\u00e4evi ma, millal \u00fckskord koju saan, olin kinni aheldatud ma. Nii see olema ei peaks, miski pidi muutuma, kuid ainult soovisin kodumaad. Las ma \u00fctlen sulle kuidas, ma l\u00e4ksin sinna seal. Olin \u00e4ra jube kaua ja koju ihkasin ma. Ja tundus k\u00f5ik nii hea, Kaugel Maal ma \u00fcksinda, aga t\u00f5siasi see, pereta pole mul r\u00f5\u00f5msat meelt. N\u00fc\u00fcd ma oma perega olen kodumaal.”<\/strong><\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Willem perega kodumaal Eestis (1937)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Viktor k\u00fclas Hertal ja Willemil. (1965) Epra<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
Saadetud (1968) “Kallid vanaema ja vanaisa! Head uut aastat, soovin \u00f5nne ja paremat. Tervitades Viktor”<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Saadetud Epra (11.07.1969) Kirjutatud; “Soovin k\u00f5ike heat. Sinu vend Karl” Hertal oli vanem poolvend nimega Karl.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Saatis Jutta Willemile (1971) ” <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Saadetud (12.07.1972) ” Kallis onu Wilhelm! Suured kallid ja suudlused. Jutta” Jutta<\/strong> oli Herta venna Herrmanni t\u00fctre Renate de Chaufepi\u00e9 (1932 \u2013 2020) t\u00fctar<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Renate t\u00fctar Jutta s\u00fcndis 13.10.1956.a<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n