{"id":6331,"date":"2024-11-24T15:29:03","date_gmt":"2024-11-24T15:29:03","guid":{"rendered":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/?post_type=lsvr_family_member&p=6331"},"modified":"2026-04-04T08:49:39","modified_gmt":"2026-04-04T08:49:39","slug":"ott-harjate","status":"publish","type":"lsvr_family_member","link":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/family\/ott-harjate","title":{"rendered":"Ott Harjate"},"content":{"rendered":"\n
\n

Mu elu l\u00e4bi – m\u00f5tlesin, kuid ingel puudutas mind ja \u00fctles: Valu ja kurbus l\u00e4hevad m\u00f6\u00f6da…<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Ott<\/strong> Harjate (03.04.1630-20.11.1696) s\u00fcndis Harjate Otti talus, Taevere kubjas (Taifer), Suure-Jaani khk., Viljandimaa. Ott s\u00fcndis p\u00e4risorjuses ehk varasema nimega p\u00e4risp\u00f5lve ajal talupoja perekonnas<\/strong>. Ott elas, kui Eestis oli Rootsi aeg (1629\u20131710)<\/strong>. L\u00f5una-Eestis (Liivimaa kubermang) oli Rzcezpospolita v\u00f5im, kuulus Taani kuninga v\u00f5imu alla. Levinud on komme nimetada seda aega “vanaks heaks Rootsi ajaks”. M\u00f5isatereduktsioon, riigitalupoegade p\u00e4risorjusest vabastamine, talurahvakoolid  t\u00f5id l\u00fchikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. “Hea aeg” kestis tegelikult v\u00e4ga l\u00fchikest aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1695.\u20131697. aasta suure n\u00e4ljani. <\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n

M\u00e4rkus: vanasti erinesid t\u00e4nastest tavap\u00e4rased erinevat kirjakujud. Kohtame sama nime eri kirjakujud<\/em> kirjutatud erinevalt: nimi \u2013 David (Tawid, Dawit, Davet, Tawit). Naine Kadri (Kaddri). Perekonnanimi N\u00f5mmik (Nemmik, Nemik, Noemmik, N\u00f6mmik) Kohanimed: Taevere (Taewere, Taifer), Kase (Kasse), Jabura (Jaburi, Jabburra), Viljandi (Fellin), Suure-Jaani (Walle<\/em>), Suure-Jaani (Gr.St. Johannes), Arjadi (Harjate)<\/p>\n\n\n\n

Sest igas keeles: (eesti, vene, saksa ) kirjakeele normi(ngut) ongi defineeritud kui \u00f5igekeelsusallikates fikseeritud keelenormid.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Harjate Otti<\/strong> naine,  Harjate, Taevere m\u00f5is (Taifer), s\u00fcndinud +- 1640.a, surm:  (21.02.1692)<\/p>\n\n\n\n

Lapsed:  1. Leno Harjate Oti t. (1660)  2.  J\u00fcri Harjate Otti (1662) (Taevere kubjas) <\/strong>  3. Jaan Harjate Otti (1669)  4. Hans Harjate Otti 5. ??<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n
\n
\"\"
S\u00e4ilis Inventarium 1690 Taifer kubjase Surnute Raamat<\/strong><\/em> Sepulli Anno 1690-1700<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Surnute Raamat<\/strong><\/em>us <\/strong>m\u00e4rgitud Harjate Otti naine surm (21.02.1692). Huvitav, et ei ole m\u00e4rgitud Harjate Otti naise nimi ja vanus. <\/p>\n\n\n\n

Kui h\u00e4sti uurida, siis n\u00e4ha, et kirja pandud ainult talumeeste nimed ja meestega seos perekonnas. Nagu mehe naine, laps, poeg, t\u00fcttar, vend.  Patriarhaalne elulaad, ellusuhtumine. \u00dchiskond ja talupojad kodus s\u00e4ilitasid patriarhaalseid traditsioone.<\/em><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n
\n

(1600-1700) Liivimaa s\u00fcndmused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

1591 Katk Eestis.
1595, 5. mai T\u00e4yssin\u00e4 rahu; Rootsi loovutas Ingerimaa Venemaale.
1600\u201329 Rootsi-Poola s\u00f5da Liivimaa p\u00e4rast.
1601\u201302 N\u00e4lg ja katk Eestis.
1629, 16. september Liivimaa sai Rootsile.
Rootsi aeg (1629\u20131710)<\/strong>
1630 Tartus asutati Eesti esimene g\u00fcmnaasium.
1632\u201356 Tartu \u00fclikooli esimene tegevusj\u00e4rk (Academia Gustaviana).
1643\u201345 Taani-Rootsi s\u00f5da.
1645 Br\u00f6msebro rahu, Taani loovutas Saaremaa Rootsile.
1656\u201361 Rootsi-Vene s\u00f5da.
1657\u201358 Katk Eestis.
1661, 21. juuni K\u00e4rde rahu (Rootsi ja Venemaa vahel).
1680\u20131700 Riigistati valdav osa m\u00f5isaid. 1695.\u20131697. aasta suur n\u00e4lg<\/strong>.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\n

Ikaldus<\/a> tabas Eestit aastail 1694. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, j\u00e4rgmisel aastal sadas suvi l\u00e4bi k\u00fclma vihma, nii et  heina ei saanud teha. Rukis ei \u00f5itsenud ega valminud. K\u00f5ik h\u00e4vitas s\u00fcgisel varajane k\u00fclm. 1696 aasta kevad oli j\u00e4lle v\u00e4ga k\u00fclm ja suvel sadas taas vihma. Ikaldus oli veel suurem kui eelmisel aastal. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed n\u00e4lga<\/a> surema. Suure n\u00e4ljaga proovisid inimesed s\u00fc\u00fca k\u00f5ike, mis k\u00e4tte sattus. S\u00f6\u00f6di isegi \u00f5lgi<\/a>, puukoort<\/a>, s\u00f5nnikut<\/a>. 1697. aasta kevadel, kui teede ja asulate \u00fcmber hakkas lumi sulama, leiti palju talvel surnud inimeste laipu. K\u00f5ige v\u00e4hem lootust olid orbudel<\/a> ja vanuritel<\/a>.<\/p>\n<\/div>

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n
\n
\"\"
Harjate Otti surm (20.11.1696)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n
\n
Rootsi aeg<\/a><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Rootsi aeg<\/strong> kestis Eestis peaaegu sada aastat ja t\u00f5i siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist t\u00e4htsamateks v\u00f5ib pidada feodaalse l\u00e4\u00e4nikorra likvideerimist, kohtus\u00fcsteemi \u00fcmberkorraldamist ja uue haldusjaotuse v\u00e4ljakujunemist. Uus kohtus\u00fcsteem p\u00fcsis Balti erikorra osana osaliselt isegi kuni 19. sajandi l\u00f5puni. Rootsi revisjonist 1638<\/strong>. aastal n\u00e4htub n\u00e4iteks, et 4485 L\u00f5una-Eesti taluperest oli eestlasi 3718, venelasi 341, soomlasi 257, l\u00e4tlasi 111, poolakaid 25, sakslasi 18, leedulasi 9, rootslasi 5 ja ungarlasi 1 pere. Eesti ala rahvaarv k\u00fc\u00fcndis 1695. aastaks vaevalt 350 000 ni, kelle seas eestlased moodustasid 90% kogu elanikkonnast ja 95\u201499% maarahvastikust. Eestlaste k\u00f5rval eristusid rahvustena sakslased (nendest koosnes ka pool linnade rahvastikust), rootslased, venelased, soomlased, l\u00e4tlased, poolakad ja leedulased.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Ott Harjate s\u00fcndis katoliku usus, kuid tema elu jooksul talupojade usk vahetus.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse<\/a> p\u00f5hit\u00f5desid tutvustama. Kirikutes<\/a> ja kabelites<\/a> hakati pidama eestikeelseid<\/a> jumalateenistusi<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust<\/a> ja kirikulaulu<\/a> \u00f5petama k\u00f6strid<\/a> (kiriku\u00f5petajate<\/a> abilised). Lugemisoskus<\/a> hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest k\u00f6streid oli v\u00e4he ja nendegi haridus<\/a> oli puudulik.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Harjate<\/strong> – harjama1 `arja|ma, da-inf arja|ta eP Trv Hel(-me) T Plv\/h-\/ R\u00e4p\/h-\/, `arja|da R(h- Kuu, -maie L\u00fcg) Arjadi<\/strong> (ka: Arjandi<\/strong>) on k\u00fcla P\u00f5hja-Sakala vallas<\/a> Viljandi maakonnas<\/a>. K\u00fcla l\u00e4histel paikneb Arjadi soo ja voolab Arjadi oja<\/a>. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi<\/a> 2017. aastal kuulus k\u00fcla Suure-Jaani valda<\/a>. Arjadi \u2039-le\u203a, kirjakeeles varem ka Arjandi SJn \u2013 k\u00fcla Viljandi maakonnas P\u00f5hja-Sakala vallas, kuni 2017 Suure-Jaani vallas (Taevere m\u00f5is), 1765 Harjade J\u00fcrri (talupoeg Taevere m\u00f5isas),1816 Arjadi, Arjadi Tavid (kaks talu), 1855\u20131859 \u0425\u0435\u0440\u044c\u044f\u0442\u0435 (k\u00fcla).  B4<\/a>
\u25cf Rahvap\u00e4rimuse kohaselt oli k\u00fclas neli Arjadi talu, millelt k\u00fcla nime sai, 1816 oli Taevere m\u00f5isa all mainitud kahte. K\u00fclana hiljemalt XIX saj II poolel. Oletamisi on talunime l\u00e4htekohaks talupoja lisanimi s\u00f5nast hari<\/em> : harja<\/em> mitmuse omastavas k\u00e4\u00e4ndes, kas p\u00fchkimisvahendi v\u00f5i tipu t\u00e4henduses. Lisanimena esines SJn Nuutri k\u00fcla all juba 1638 (Harja Pawell<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

1.<\/strong> harja tegema<\/strong> a.<\/strong> katusele \u00fclemist \u00f5lekorda ja harimalku (v\u00f5i p\u00f5hku ja linaluid ning kive) panema kattusse `arjab `kinni `arja p\u00e4\u00e4lt ja paneb akkid `p\u00e4\u00e4le; kattust akkima ehk `arjamaie; `arjamise `ruodjas (katuseharjale \u00f5lgede alla asetatav peenem latt) L\u00fcg; vana katus koa arjatse, \u00f5led reppuvad vihma ees \u00e4\u00e4 Muh; arimalgad pannasse `arjamese `aegas Lih; katuse arja `piale `pandi viel vanal aal lina luud ja kivid. jah arjati \u00e4\u00e4 Koe; meil one varesejalad, ei \u00f5le kividega arjatud katus Kod; k\u00f5eg\u00f5 viim\u00e4ne t\u00fc\u032c\u00fc\u032c [katusetegemisel] `olli `arjamine Ran; ega mi\u00e4 – – ei m\u00e4let\u00e4 \u00e4mp kudass toda \u00f5lekatust arjati, arja `p\u00e4\u00e4le `panti vi\u015bt `peenemb\u00e4t `p\u00f5hku, m\u00f5ni pa\u0144d m\u00e4ttit arja `p\u00e4\u00e4le N\u00f5o Vrd arjatama<\/a>, arjutama<\/a> b.<\/strong> r\u00f5ugu harja kindlustama `tehti `suured pikkad [r\u00f5ugud] ja siis arjati k\u00e4rbastega \u00e4ra. nii kui ned tua akkid `pa\u0144di kaks t\u00fckki `vastamisi `piale Rak; `r\u00f5uku arjatasse.<\/p>\n\n\n\n

\n

Taevere<\/strong> Kubjas<\/strong> oli talupojast<\/a> Taifer m\u00f5isa ametiisik, m\u00f5isasundija, kes tegeles talupoegadest teoliste<\/a> t\u00f6\u00f6lesundimise, j\u00e4relevalve<\/a> ja karistamisega. Paberite j\u00e4rgi , Taiferi m\u00f5isa algus 1643 aasta. Rootsi ajal m\u00f5isa riigistati. M\u00f5isnik maksis renti.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n
\n

M\u00f5isanime \u00fcleskirjutused on j\u00e4rgmised: XVI saj Taifer<\/strong>, 1599\/1601 Teyfer<\/strong>, 1638 Taifer, 1681\/83 Teiferhoff<\/strong>, 1729 Tayfehr<\/strong>, 1782 Taifer ~ Taefer<\/strong>, 1871 Taifer, 1909 Taifer ehk Taewere<\/strong> (Uustalu 1972). Nagu n\u00e4eme, s\u00f5na taive l\u00f5puosa on kokku langenud vere -formandiga.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Taifer M\u00f5isa<\/strong> peahoone p\u00f5lenud maha 1907. aastal. P\u00f5les \u00e4ra m\u00f5isa \u00fclaltpoolt puidust ehitatud peahoone osa. Vanad talumehed teadnud r\u00e4\u00e4kida, et m\u00f5isah\u00e4rra oli krutskeid t\u00e4is vend ning lasi ise sulasel m\u00f5isa p\u00f5lema panna. Kohaliku kindlustusseltsi ja tulet\u00f5rjeseltsi liikmena olevat ta hoone kindlustanud ja selle p\u00f5letamise ajaks Saksamaale p\u00f5rutanud. K\u00fcla peal usuti, et kelder j\u00e4i terveks ning seal s\u00e4ilisid suured veinivaadid. Neid veinivaate pole aga kellelgi leida \u00f5nnestunud.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Taevere m\u00f5is<\/strong> (saksa keeles Taifer<\/strong>) oli riigim\u00f5is Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal. M\u00f5is rajati 16. sajandi keskpaiku. Selle m\u00f5isa mineviku kohta on saadaval v\u00e4ga v\u00e4he infot minevikust. Suure-Jaani kihelkonna k\u00fclanimi Taevere v\u00f5ib olla l\u00e4htunud apellatii-vist taive \u2019k\u00e4\u00e4nukoht, k\u00e4\u00e4nak\u2019 v\u00f5i ka \u2019teekonna algus\u2019. Koht asub L\u00f5ha-vere linnam\u00e4est Navesti j\u00f5e poole. L\u00f5havere on Suure-Jaani kihelkonna vana keskus. Taevere on koht, mille kaudu p\u00e4\u00e4ses m\u00f6\u00f6da L\u00f5havere oja  Navesti (Paala) j\u00f5ele. See oli tuntud veetee, mida m\u00f6\u00f6da sai P\u00e4rnu j\u00f5ele  ja edasi P\u00e4rnu lahte. <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Taevere m\u00f5isa<\/strong> k\u00f5rvalhoonetest on s\u00e4ilinud v\u00e4he. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseim on v\u00e4ike maakivist hoone endise m\u00f5isa \u00f5unapuuaia \u00e4\u00e4rel, mida asundustalu aegadel kasutati laudaks, kuid v\u00f5is m\u00f5isaajal olla pigem aidaks. M\u00f5isakeskusest veidi eemal p\u00f5ldude \u00e4\u00e4res on s\u00e4ilinud \u00fcks osa kunagisest suurest karjakastellist. Viimase \u00fche lammutatud osa kohale on ehitatud omal ajal asundustalu. Alles on veel m\u00f5isa kaevukoht, sellel on aastak\u00fcmneid hiljem ehitatud uuem rake. <\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Taevere m\u00f5isa viinak\u00f6\u00f6gist ja \u00f5llek\u00f6\u00f6gist on s\u00e4ilinud vaid vundamendiriismed, mida \u00fcmbritsevad suured puud. Parki kui sellist pole t\u00e4naseks s\u00e4ilinud. M\u00f5isakompleksist l\u00e4heb l\u00fchike puiestee (suurem osa puid h\u00e4vinud) l\u00f5unasse. Kunagisest suurest \u00f5unapuuaiast on s\u00e4ilinud vaid paar puud, mis t\u00e4naseni v\u00e4ga viljakad.<\/p>\n\n\n\n

\n

K\u00f5ik<\/strong> see l\u00e4heb m\u00f6\u00f6da<\/strong> kinnitan ma endale. L\u00e4heb m\u00f6\u00f6da hea ja l\u00e4heb m\u00f6\u00f6da halb. L\u00e4hewad m\u00f6\u00f6da nooled mis wali saatus paiskab ja l\u00e4heb m\u00f6\u00f6da au. L\u00e4hewad m\u00f6\u00f6da raskemad p\u00e4ewad, \u00fcksildased p\u00e4ewad ja \u00f6\u00f6d l\u00e4hewad nagunii m\u00f6\u00f6da millised nad ka ei oleks. Haigused l\u00e4hewad m\u00f6\u00f6da ja me ise l\u00e4heme \u00fcksteisest m\u00f6\u00f6da ja kui me oleme t\u00f5usnud p\u00e4ris k\u00f5rgele s\u00e4tendame waat et p\u00e4ikesena s\u00e4rame waat et jumalana, siis see l\u00e4heb m\u00f6\u00f6da ja me langeme waat ja kukkume. Me peatume ega ole p\u00e4ris sodiks ja see paigalseis l\u00e4heb m\u00f6\u00f6da ja need m\u00f5tted mida me m\u00f5tleme ja tunded nad p\u00f5ksuvad korraks ja lammutawad aga siis l\u00e4hevad m\u00f6\u00f6da, isegi kui on l\u00e4inud pihta ja l\u00e4bi trampinud \u00fcle – l\u00e4hevad m\u00f6\u00f6da. Aga aeg ei ole kunagi seesama, sest aeg on m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud juba enne sinuni j\u00f5udmist. K\u00f5igepealt l\u00e4heb aeg m\u00f6\u00f6da ja siis heljutab sind natuke oma s\u00fcles. \u00dctleb praegu ma olen sinuga. Me aegamisi liigume edasi, ajastame aega v\u00f5i aeglustame aega, v\u00f5i \u00f5igupoolest rohkem kiirustame, et oleks \u00f5igel ajal. Aeg \u00fctleb, olen siin olen sinuga n\u00fc\u00fcd ja praegu ja siis saad aru et ta sosistab kuskilt kaugelt kaugelt. Ta on juba l\u00e4inud ja tal on mingid muud ajad ajada.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mu elu l\u00e4bi – m\u00f5tlesin, kuid ingel puudutas mind ja \u00fctles: Valu ja kurbus l\u00e4hevad m\u00f6\u00f6da… Ott Harjate (03.04.1630-20.11.1696) s\u00fcndis Harjate Otti talus, Taevere kubjas (Taifer), Suure-Jaani khk., Viljandimaa. Ott s\u00fcndis p\u00e4risorjuses ehk varasema nimega p\u00e4risp\u00f5lve ajal talupoja perekonnas. Ott elas, kui Eestis oli Rootsi aeg (1629\u20131710). L\u00f5una-Eestis (Liivimaa kubermang) oli Rzcezpospolita v\u00f5im, kuulus Taani kuninga v\u00f5imu alla. Levinud […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":6333,"template":"","meta":{"footnotes":""},"lsvr_family_member_cat":[],"class_list":["post-6331","lsvr_family_member","type-lsvr_family_member","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/lsvr_family_member\/6331","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/lsvr_family_member"}],"about":[{"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/lsvr_family_member"}],"version-history":[{"count":72,"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/lsvr_family_member\/6331\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6602,"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/lsvr_family_member\/6331\/revisions\/6602"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6333"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6331"}],"wp:term":[{"taxonomy":"lsvr_family_member_cat","embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/lsvr_family_member_cat?post=6331"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}