{"id":6034,"date":"2024-11-22T18:21:06","date_gmt":"2024-11-22T18:21:06","guid":{"rendered":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/?post_type=lsvr_family_member&p=6034"},"modified":"2026-04-04T08:52:54","modified_gmt":"2026-04-04T08:52:54","slug":"tawit-jabbura-jaani","status":"publish","type":"lsvr_family_member","link":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/family\/tawit-jabbura-jaani","title":{"rendered":"Tawid Jabbura Jaani"},"content":{"rendered":"\n
\n

Mu rinnas w\u00e4riseb ootuse laine.. Kui kaua weel \u00f5udne \u00f6\u00f6 kestab? Kas ilmub n\u00fc\u00fcd walgus seal kauguses \u00fcles? Kas m\u00e4rkan ma lootuse s\u00fcndi?<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Tawid Jabbura Jaani (10.02.1734-11.10.1792) s\u00fcndis p\u00e4risorjuses ehk varasema nimega p\u00e4risp\u00f5lve ajal, suures talupoja perekonnas, kus oli seitse last. Elasid Jabura, Taevere v, Suure-Jaani khk, Viljandimaal, Liivimaa kbr. Tawit oli perekonnas kolmas laps. Tawid Jabbura Jaani ajal oli raske elada eesti talupojadel. Selep\u00e4ras, et l\u00f5plikult kujunes v\u00e4lja p\u00e4risorjus ja oli piik s\u00f5dadeperiood.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n
\n

M\u00e4rkus: vanasti erinesid t\u00e4nastest tavap\u00e4rased erinevat kirjakujud. Kohtame sama nime eri kirjakujud<\/em> kirjutatud erinevalt: nimi \u2013 David (Tawid, Tawit, Davet, Taavit). Naine Kadri (Kaddri). Perekonnanimi N\u00f5mmik (Nemmik, Nemik, Noemmik, N\u00f6mmik) Kohanimed: Taevere (Taewere, Taifer), Kase (Kasse), Jabura (Jaburi, Jabburra), Viljandi (Fellin), Suure-Jaani (Gr.St. Johannes), Arjadi (Harjate)<\/p>\n\n\n\n

Sest igas keeles: (eesti, vene, saksa ) kirjakeele normi(ngut) ongi defineeritud kui \u00f5igekeelsusallikates fikseeritud keelenormid.<\/p>\n<\/blockquote>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Taiferi m\u00f5isa Ristimiste raamatus: Baptizati 1734 oli tunda veel katoliiklaste m\u00f5ju) m\u00e4rgitud Tawidi s\u00fcnni aeg (10.02.1734). Isa: Jaan<\/strong> (Harjate Jako Jaan), s\u00fcndinud (02.02.1709) Arjadi<\/strong>, Taevere, Suure-Jaani. Ema: An<\/strong> (Ann<\/strong>) s\u00fcndinud (\u00b11713),  surm:  (1783). Kirjutatud ka tunnistajat: ristiemad Marri ja Liso ja teised. <\/p>\n\n\n\n

Kui laps s\u00fcndis, ta nimi oli Harjate Jaani Tawid. Kui perekond l\u00e4ks Jabura: Jabbura Jaani Tawid. <\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Arjadi<\/strong> \u2039-le\u203a, kirjakeeles varem ka Arjandi<\/em> . SJn \u2013 k\u00fcla Viljandi maakonnas P\u00f5hja-Sakala vallas, kuni 2017 Suure-Jaani vallas (Taevere m\u00f5is), 1765 Harjade J\u00fcrri<\/em> (talupoeg Taevere m\u00f5isas), 1816 Arjadi<\/em>, Arjadi Tavid<\/em> (kaks talu), 1855\u20131859 \u0425\u0435\u0440\u044c\u044f\u0442\u0435<\/em> (k\u00fcla). <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

“Rahvap\u00e4rimuse kohaselt oli k\u00fclas neli Arjadi talu, millelt k\u00fcla nime sai, 1816 oli Taevere m\u00f5isa all mainitud kahte. K\u00fclana hiljemalt XIX saj II poolel. Oletamisi on talunime l\u00e4htekohaks talupoja lisanimi s\u00f5nast hari<\/em> : harja<\/em> mitmuse omastavas k\u00e4\u00e4ndes, kas p\u00fchkimisvahendi v\u00f5i tipu t\u00e4henduses. Lisanimena esines SJn Nuutri k\u00fcla all juba 1638 (Harja Pawell<\/em>). Arjadi p\u00f5hjaosa tuntakse Jaburi nime all (1688-1692) Jaber Matts<\/em>, 1724 hajatalu Jabora Jahn<\/em>”

<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
Tawid Jabbura Jaani abielus Ann-iga (1760)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Tawid Jabbura Jaani (1734) abielus 1760 aastal. Tema naine <\/strong>Ann (T\u00f5nne Lausi t.) s\u00fcndinud (06.09.1738) oli 22 aastane, kui l\u00e4ks mehele. S\u00fcnnitas Tawidile \u00fcheksa last. Suri 13.02.1786 aastal. Ta oli 47 aastane. Viimane poeg Tawit (1780) oli kuue aastane. <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Jabbura Ann<\/strong> (T\u00f5nne Lausi t.) ja Tawidi <\/strong>lapsed:  <\/p>\n\n\n\n

1. \u2026 Mari (1762\u2013 ) 2. \u2026 Anu (1764\u2013  ) 3. Jaan N\u00f5mmik (1767\u2013 ) 4. Ewa (1768\u2013 ) 5. J\u00fcri N\u00f5mmik (13.10.1770\u2013 )   6. \u2026 Ann (1773\u2013 ) 7. \u2026 Ello (1777\u20131855)  8. Laps suri?? (1778\u2013 )  9.Tawit N\u00f5mmik (1780\u20131839)<\/strong><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Tawid Jabbura Jaani abielus uuesti. Kuid esimese naise ja alaealiste laste ema ootamatu kaotamine m\u00f5jus mehele rusuwalt, liialegi, kui ka majanduslik seisukord polnud hea. Kuue aasta p\u00e4ras 58 aastaselt Tawid suri (11.10.1792). Tema elu m\u00f6\u00f6dus kiiresti ja oli raske. <\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Tema viimane poeg Tawit N\u00f5mmik (1780\u20131839)<\/strong> siis oli 11 aastane.  Nii j\u00e4id \u00fcheksa last orwudeks. Tema teine naine lesk Ello kasvatas v\u00e4iksemat lapsed ise \u00fcllesse..<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

P\u00e4rast Tawid Jabbura Jaani surma lesk Ello ajal suurid selles perekonnas veel m\u00f5ned lapsed. Kuid viimane Tawidi poeg Tawit N\u00f5mmik (1780\u20131839)<\/strong> kasvas suureks. Tawid Jabbura Jaani ajal oli nii raske elada eesti talupojadel selep\u00e4ras, et l\u00f5plikult kujunes v\u00e4lja p\u00e4risorjus ja oli piik s\u00f5dadeperiood.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Keskaja l\u00f5ppedes algas Eesti alal s\u00f5dadeperiood, mis kestis 150 aastat, selle v\u00e4ltel toimusid Liivi s\u00f5da<\/a> (1558\u20131583), Rootsi-Poola s\u00f5jad (1600\u20131629), Vene-Rootsi s\u00f5da<\/a> (1656\u20131661) ja P\u00f5hjas\u00f5da<\/a> (1700\u20131721), P\u00f5hjas\u00f5da ajal Vene v\u00e4gede r\u00fc\u00fcstetegevus tabas praegust V\u00f5ru<\/a>– ja Tartumaad<\/a>, Viljandi-<\/a> ja Kagu-P\u00e4rnumaad<\/a>, seega L\u00f5una-Eestit peaaegu t\u00e4ies ulatuses. Vene ligikaudu 11 000-meheline salk tegi r\u00fc\u00fcsteretked, millest enamuse moodustasid kasakad<\/a>, tatarlased<\/a> ja kalm\u00f5ki<\/a>d.<\/p>\n\n\n\n

\u201eEi ole enam midagi \u00e4ra rikkuda. Terve maa on k\u00f5rb. Paljalt Riia, P\u00e4rnu, ja Tallinna linn seisavad veel. Naroovast kuni V\u00e4ina j\u00f5eni ei haugu koer ega kire kukk.\u201c<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Eesti sai P\u00f5hjas\u00f5jas tugevalt kannatada, sest toimus suur osa lahingutest Eesti pinnal. S\u00f5da ja sellele j\u00e4rgnenud katk<\/a> h\u00e4vitasid kuni kaks kolmandikku Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli eestlasi siis 150 000 \u2013 170 000 inimest.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\n

(1700- 1800) eestlaste \u00fchiskondlik positsioon oli madal. Keskajal kujunes v\u00e4lja ka p\u00e4risorjus, mis oli uusajaks juba tugevalt juurdunud. P\u00e4risorjus t\u00e4hendas seda, et talupojad olid m\u00f5isniku eraomand. Talupojad ei tohtinud m\u00f5isniku loata elukohta vahetada (sunnismaisus), pidid t\u00f6\u00f6tama m\u00f5isniku heaks (teoorjus), pidid m\u00f5isnikule maksma p\u00f5llumajandussaadustes renti (loonusandam) ja m\u00f5isnik v\u00f5is nende \u00fcle kohut pidada ja neid karistada (kodukari\u00f5igus). Olukord erines v\u00e4he kahe Eesti \u2013 p\u00f5hjapoolse Eestimaa ja l\u00f5unapoolse Liivimaa (mis h\u00f5lmas ka osa P\u00f5hja-L\u00e4tist) \u2013 kubermangu vahel. Teatud erinevused siiski olid: teoorjuse maht ja t\u00f6\u00f6p\u00e4evade pikkus olid Eestimaal suuremad. Lisaks m\u00f5isnike ees olevatele koormistele pidid talupojad \u00fclal pidama kirikut ja olema abiks riiklikel projektidel (nagu teedeehitus ja s\u00f5durite majutamine). Talupoegade kaebusi \u00fcldjuhul riigi poole arvesse ei v\u00f5etud.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n

\n
\"\"
Eestimaa ja Liivimaa sakslastele paistis siis niipidi<\/em> : “Herzogth\u00fcmer Ehstland u. Liefland” (1783)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Viljandi ja Suure-Jaani ka m\u00e4rgitud.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Eesti talupojad, kes olid p\u00e4risorjuses<\/strong> panid kirja m\u00e4lestused: “Taevere vallas Arjate k\u00fclas Jaani talu eest, millel 52 vakamaad p\u00f5ldu, tehtud m\u00f5isa 4 hobusep\u00e4eva. Peale selle veel ketrusep\u00e4evad ning naturaalkohustused: kanade, kottide ja vitstest keerutatud loomal\u00f5\u00f5gade n\u00e4ol. ” < Suure-Jaani khk., Taevere v., Arjate k., Jaani t. – Alfred R\u00e4stas < Jaan Koik, 60 a. (1926)<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

“P\u00e4ivi tehtud m\u00f5isa nii palju, et kui m\u00f5ni talupoeg k\u00f5iki p\u00e4ivi teha pole j\u00f5udnud, siis tal\u0092t tegemata p\u00e4evade eest trahvi pole n\u00f5utud, ega ka kohustatud neid j\u00e4rgmisel aastal \u00e4ra tegema. Kui aga juhtunud, et m\u00f5isap\u00e4ivi palju tegemata olnud ja magasiaidas v\u00f5lgu, siis aetud talupoeg kohalt \u00e4ra magasiv\u00f5la p\u00f5hjal.

Enne 1850. aastaid tarvitatud Vastem\u00f5isas nn teopulka p\u00e4evade \u00fclesm\u00e4rkimiseks. Pulk olnud neljakandiline, kuusepuust tehtud, pikkus 10\u009615 tolli, iga kant umbes 1 toll. M\u00f5lemi pulga otsast umbes toll maad l\u00f5igatud diagonaalis t\u00e4ke, mispidi pulk keskelt l\u00f5hki l\u00f5igatud ja j\u00e4lle uuesti kokku panna v\u00f5inud. M\u00f5isas m\u00e4rgitud v\u00e4ikse saega pulgale kriipud peale, mis p\u00e4evade arvu t\u00e4hendanud. \u00dchele k\u00fcljele m\u00e4rgitud hobuse-, teisele jala- ja kolmandale voorip\u00e4evad. Ristloodis kriipsud t\u00e4hendanud 1 p\u00e4eva, kallakkriipud 5 ja kaks ristlevat kriipsu 10 p\u00e4eva. Pulk olnud pooleks jagatav, millest teine pool m\u00f5isas valitseja toas n\u00f6\u00f6riaetult seisnud. Pulk tehtud igal kevadel uus ja j\u00fcrip\u00e4eval m\u00e4rgitud m\u00f5isas teop\u00e4evade arv pulgale. Iga[s] kuus k\u00e4inud peremees korra m\u00f5isas p\u00e4ivi \u00f5iendamas, mispuhul tehtud p\u00e4evade kriipsud tindiga \u00e4ra kustutatud. 1840. aastate l\u00f5pul olnud s\u00f5nnikuveop\u00e4eva normiks 14 koormat. M\u00f5ned tugevad noored mehed j\u00f5udnud siiski enam vedada ja saanud p\u00e4evad sel kombel ennem t\u00e4is.
< Suure-Jaani khk., Vastem\u00f5isa v., Kobruvere k., Tiitsu t. – Alfred R\u00e4stas < T\u00f5nis Mein, 89 a. (1926)<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n



<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mu rinnas w\u00e4riseb ootuse laine.. Kui kaua weel \u00f5udne \u00f6\u00f6 kestab? Kas ilmub n\u00fc\u00fcd walgus seal kauguses \u00fcles? Kas m\u00e4rkan ma lootuse s\u00fcndi? Tawid Jabbura Jaani (10.02.1734-11.10.1792) s\u00fcndis p\u00e4risorjuses ehk varasema nimega p\u00e4risp\u00f5lve ajal, suures talupoja perekonnas, kus oli seitse last. Elasid Jabura, Taevere v, Suure-Jaani khk, Viljandimaal, Liivimaa kbr. Tawit oli perekonnas kolmas laps. Tawid Jabbura […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":6037,"template":"","meta":{"footnotes":""},"lsvr_family_member_cat":[],"class_list":["post-6034","lsvr_family_member","type-lsvr_family_member","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/lsvr_family_member\/6034","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/lsvr_family_member"}],"about":[{"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/lsvr_family_member"}],"version-history":[{"count":60,"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/lsvr_family_member\/6034\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6594,"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/lsvr_family_member\/6034\/revisions\/6594"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6037"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6034"}],"wp:term":[{"taxonomy":"lsvr_family_member_cat","embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/lsvr_family_member_cat?post=6034"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}