{"id":18067,"date":"2025-10-11T10:18:02","date_gmt":"2025-10-11T10:18:02","guid":{"rendered":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/?post_type=lsvr_family_member&p=18067"},"modified":"2026-04-04T08:43:36","modified_gmt":"2026-04-04T08:43:36","slug":"alfons-ernst-de-chaufepie","status":"publish","type":"lsvr_family_member","link":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/family\/alfons-ernst-de-chaufepie","title":{"rendered":"Alfons Ernst de Chaufepi\u00e9"},"content":{"rendered":"\n
\n

“Olen alati kodust lahkunud piinava tundega, et ma ei naase enam. Isegi t\u00e4nap\u00e4eval, olenemata sellest, kas lahkun n\u00e4dalavahetuseks v\u00f5i mitmeks p\u00e4evaks, hoolitsen selle eest, et maja oleks korras ja puhas. Usun kindlalt, et minu Chaufepie-di esivanemad on l\u00e4bi sajandite mulle selle t\u00f5e edasi andnud: \u00fchel p\u00e4eval v\u00f5id oma kodu ukse sulgeda ja mitte kunagi tagasi tulla.”<\/strong><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Samuel de Chaufepi\u00e9:<\/em> \u201eMinu elu peamiste s\u00fcndmuste kokkuv\u00f5te.\u201c<\/p>\n\n\n\n

__________________________________________________________________________________<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Alfons Ernst <\/strong>(1865 – 1944) s\u00fcndis<\/strong> Saksamaal, Waren-is (M\u00fcritz) Waren (M\u00fcritz)<\/a><\/strong> immigrandi perekonnas<\/strong>. Alfons Ernst De CHAUFEPIE <\/strong> (vene keeles – \u0434\u0435 \u0428\u043e\u0444\u0435\u043f\u044c\u0435, \u0434\u0435 \u0428\u043e\u0444\u0444\u044c\u0435, \u0434\u0435 \u0428\u043e\u0432\u0435\u043f\u0438) esivanemad olid aadlikud, kes olid sunnitud Prantsusmaalt emigreeruma Hollandi ja p\u00e4rast Saksamaale.<\/strong> Tegemist oli intelligentsete inimestega, kes p\u00f5genikena polnud vastuv\u00f5tva maa suhtes v\u00e4ga n\u00f5udlikud, k\u00fcll aga t\u00e4nulikud kaitse eest. <\/strong><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
Alfons Ernst De CHAUFEPIE allkiri<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Abikaasa Christiane Luisa (M\u00fcller) ja Alfons Ernst De CHAUFEPIE (pilt 1920.a)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

Alfons Ernst De CHAUFEPIE ja Christiane Luisa (M\u00fcller) oli kolm \u00fchist last.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"
Herta-Frieda-Anna-Meta<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Hermann<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Emma<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n
\n
\"\"
Vanema t\u00fctre Herta-Frieda-Anna-Meta<\/strong> De CHAUFEPIE<\/strong> ja Villem (<\/strong>Wilhelm) N\u00f5mmik<\/strong> pulma p\u00e4eval (02.07.1920): Alfons Ernst De CHAUFEPIE<\/strong> istub paremal viimane, tema k\u00f5rval abikaasa Christiane Luisa (M\u00fcller)<\/strong>. Istuvad vasakult paremale: poeg Hermann<\/strong> ja t\u00fctar Emma<\/strong> (m\u00e4rgitud nr 2). Christiane Luisa (M\u00fcller) \u00f5ie t\u00fctred (m\u00e4rgitud nr. 3). Saksamaa, Waren (M\u00fcritz)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\n

Selgub, et De Chaufepi\u00e9<\/strong> perekonnanime taga on peidus ilus vana lugu.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Esimene nimi sugupuus (Chaufepi\u00e9<\/em> perekond<\/em> ), mida me teame, on Alain Calfopedi<\/strong>. Tema esivanemad elasid Firenzest<\/strong> Itaaliast. Alain Calfopedi<\/strong> esivanemad olid Itaallased<\/a>. Me oleme k\u00f5ik kuulnud v\u00e4ljendit, et “k\u00f5ik teed viivad Rooma”, kuid Chaufepi\u00e9<\/em> perekonnas<\/em> oli vastupidi: K\u00f5ik teed viivad Roomast<\/em> !<\/strong> S\u00fcndmused Chaufepi\u00e9<\/em> sugupuus saavad alguse Roomas, Firenzes kihutavad Pransusmaale, loksuvad Hollandi ja levivad Saksamaale.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"
Firenze<\/strong> (vana k\u00e4ibel nimekuju Fiorenza<\/em>; ladina<\/a> Florentia<\/em>) on linn<\/a> Itaalias<\/a>. <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n

14. sajandi<\/a> alguseks oli Firenze<\/strong> Euroopa j\u00f5ukamaid linnu. Kuid siis, 1340. aastatel, l\u00e4ks kaks suurimat Firenze panka<\/a> pankrotti<\/a>. Linna tabas katkupuhang<\/a>, mis tappis ligi poole elanikkonnast. Kujunenud majanduskriis viis 1378. aastal Ciompi m\u00e4ssuni<\/a>. Firenzes tekkisid  ka 1470.a teisel poolel sisepoliitilised pinged. K\u00fcpses paavsti ja teiste vaenulike v\u00e4lisj\u00f5udude vanden\u00f5u. Vastuolu j\u00f5udis haripunkti 1478. Majanduslanguse t\u00f5ttu pankrotistusid mitmed vaesemad kaupmehed.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n

Rahva rahulolematuse tabas v\u00e4ga h\u00e4sti \u00e4ra fanaatiline jutlustaja Girolamo Savonarola<\/a>, kelle jutlused said kiiresti populaarseteks. Tema \u00fcleskutsed senisest patuelust loobuda ning lihtsuses ja vaesuses elada leidsid \u00fcha enam poolehoidjaid ning et ta oli t\u00f5usnud Medicite k\u00f5ige silmapaistvamaks oponendiks, hakkasid tema selja taha koonduma k\u00f5ik Medicite vastased, sealhulgas ka v\u00f5imsad aadliperekonnad.<\/p>\n\n\n\n

__________________________________________________________________________________<\/p>\n\n\n\n

Calfopedi <\/strong>\/CHAUFEPIED’I PEREKONNA R\u00c4ND<\/strong><\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast Alain Calfopedi<\/strong> surma, kolm p\u00f5lvkonda hiljem, emigreerus perekond Prantsusmaale<\/strong>. Calfopedi <\/strong>‘de perekonna r\u00e4nded olid algselt vabatahtlikud. On t\u00f5endeid Dominique Calfopedi <\/strong>kohta 15. sajandil, kes lahkus Itaaliast, et j\u00e4rgida Prantsusmaa<\/a> kuningas<\/a> Charles VIII<\/a>-t. Ta osales koos Charlesega 1494\u20131498 aastal Itaalia <\/em>s\u00f5jas.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

Charles VIII<\/strong> (h\u00fc\u00fcdnimena on kasutatud Hiilgav<\/strong>) (30. juuni 1470<\/a> \u2013 7. aprill 1498<\/a>) oli Prantsusmaa<\/a> kuningas<\/a> 1483<\/a>\u20131498<\/a>. Ta andis aadlitiitli <\/strong> Dominique Calfopedi<\/strong>-le tema k\u00f5rval v\u00f5itlemise eest<\/em>. <\/p>\n<\/div>

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\n

Nad asusid elama Edela-Prantsusmaale, muutes nime CAUPHAPE<\/strong> v\u00f5i CAUFAPE<\/strong> ( ce qui correspondrait, mis v\u00f5ib olla vastavus), seej\u00e4rel asus \u00fcks esivanematest elama Prantsusmaa kuningriik<\/a>-s Poitou<\/strong>‘sse, vaata – Poitou<\/a>, muutes nime frantsiisiks De Chauffepied<\/strong> v\u00f5i De Chaufepi\u00e9<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Huvitav, et prantsuse v\u00e4ljendi “chauffe-pieds” t\u00f5lgendus t\u00e4hendab “jalasoojendaja”.<\/p>\n<\/div>

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

\u200b\u200b1500. aastate alguses aadliku De Chaufepi\u00e9<\/strong> perekonnal oli Aadlitiitel<\/a> ja oma Vapp<\/a>. Vappil oli kirjutatut laadina keeles: “See toob kaasa s\u00f5ja v\u00f5i rahu”<\/strong>. K\u00f5ik De Chauffepied (v\u00f5i De Chauffepi\u00e9) olid Poitoust p\u00e4rit aadliperekonnas (Aadel<\/a>) .<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

__________________________________________________________________________________<\/p>\n\n\n\n

\n

De Chaufepi\u00e9<\/strong> usu vahetus – Reformeeritud kristlus<\/a><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\n

1561. aastal v\u00f5ttis \u00fcks aadliperekonnas Jean de Caufap\u00e9<\/strong> omaks reformeeritud usu hugenotid<\/a>. Vaata ka Hugenotis\u00f5jad<\/a>, \u0413\u0443\u0433\u0435\u043d\u043e\u0442\u044b<\/a> \u0438 \u041f\u0440\u043e\u0442\u0435\u0441\u0442\u0430\u043d\u0442\u0438\u0437\u043c<\/a>. 1568. aastal m\u00e4\u00e4rati ta Marennes’i (Marennes, Charente-Maritime<\/a>) pastoriks ja ta muutis oma nime Jehan de Chaufepied<\/strong>‘ks. Tema pojast Jehanist<\/strong> sai pastor. Tema pojad: Second de Chaufepi\u00e9<\/a> oli pastor La Mothe-Saint-H\u00e9rays (La Mothe-Saint-H\u00e9ray<\/a>) ja Benjamin de Chaufepi\u00e9<\/a> oli pastor Champdeniersis (Champdeniers<\/a>). <\/p>\n<\/div>

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Paljud neist olid alates reformatsioonist (umbes 1530. aastal) protestantlikud vaimulikud (pastorid), arstid ja intelligentset inimesed. Hugenotid<\/strong> olid Prantsusmaa<\/a> kalvinistid<\/a> 16.<\/a>\u201318. sajandil<\/a>. Kuni Nantes’i edikti (Nantes’i edikt<\/a>) t\u00fchistamise ajani 18. oktoobril 1685, mis lubas nende jumalateenistusi.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

N\u00e4iteks, Albist p\u00e4rit arst Caufap\u00e9 praktiseeris meditsiini Montpellier’s (Montpellier<\/a>) enne oma elu l\u00f5ppu Inglismaal. P\u00e4ritolu: K\u00e4sitsi kirjutatud eksliibris De Campis’ kirurg Marmandes.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n

CAUFAPE, Anicet. Nouvelle explication des fi\u00e8vres et de la gangr\u00e8ne. Avignon, Pierre Offray, 1687. CAUFAPE, Anicet. Palaviku ja gangreeni uus seletus<\/strong>. Avignon, Pierre Offray, 1687. Esimene tr\u00fckk.<\/p>\n\n\n\n

\n

Pastor Jean De Chaufepi\u00e9<\/strong> sugupuu Pransusmaal, mis sattus Hollandi:<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

o<\/a>Pierre de Chaufepi\u00e9<\/a><\/strong> \u20201552 &1519 Marie de P\u00e9russe<\/a><\/strong> \u2020<\/p>\n\n\n\n