{"id":1572,"date":"2024-10-29T17:01:32","date_gmt":"2024-10-29T17:01:32","guid":{"rendered":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/?post_type=lsvr_family_member&p=1572"},"modified":"2026-04-04T08:58:28","modified_gmt":"2026-04-04T08:58:28","slug":"david-nommik-3","status":"publish","type":"lsvr_family_member","link":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/family\/david-nommik-3","title":{"rendered":"David N\u00f5mmik"},"content":{"rendered":"\n
\n

Igal n\u00f5mmel isenimi, igal talul oma taar. Igal koolil oma n\u00e4gu, igal perel oma viis. Kui kestab Eestimaa ja j\u00e4reltulev sugu peab kalliks ISAmaad ja EMAkeelt, siis kestab lastes meie elulugu ja lapselapsedki ei eksi \u00e4ra teelt.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Tawit Jabburi (N\u00f5mmik) (05.08.1814<\/strong>-24.01.1878) s\u00fcndis suures talupoja perekonnas Jabura, Taevere v, Suure-Jaani khk, Viljandimaal. David oli kuues laps. Kokku oli perekonnas 9 last. Perekond oli muusikaline<\/em>  ja sotsiaalselt aktiivne. David oli 12 aastane, kui v\u00f5eti perekonnanimi N\u00f5mmik. Ta olnud \u00f5petajaks Kase koolis (1837-1859), kui algas eestlaste rahvuslik \u00e4rkamine. Tawit ehitas tugeva vundamendi terve \u00f5petajate p\u00f5lvkonnale. Ta m\u00f5istis, et \u00f5ppimine ja areng muutuvas maailmas on olulisem kui kunagi varem. Eesti rahvusluse kandjaks said t\u00e4rkav maaharitlaskond (koolmeistrid, k\u00f6strid<\/a>, vallakirjutajad) ja keskkiht (taluperemehed), hiljem ka linnaametnikud ja \u00e4riettev\u00f5tjad, kes k\u00f5ik p\u00fc\u00fcdlesid sotsiaalse t\u00f5usu poole.<\/h4>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

M\u00e4rkus: vanasti erinesid t\u00e4nastest tavap\u00e4rased erinevat kirjakujud. Kohtame sama nime eri kirjakujud<\/em> kirjutatud erinevalt: nimi \u2013 David (Tawit, Dawit, Davet, Taavit). Naine Kadri (Kaddri). Perekonnanimi N\u00f5mmik (Nemmik, Nemik, Noemmik, N\u00f6mmik) <\/strong>Kohanimed: Taevere (Taewere, Taifer), Kase (Kasse), Jabura (Jaburi, Jabburra), Viljandi (Fellin), Suure-Jaani (Gr.St. Johannes)<\/p>\n\n\n\n

Sest igas keeles: (eesti, vene, saksa ) kirjakeele normi(ngut) ongi defineeritud kui \u00f5igekeelsusallikates fikseeritud keelenormid. Vaata eesti keele k\u00e4siraamat<\/em><\/a><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
Seitsmes hingerevisjon (1816) Taiferi m\u00f5isas n\u00e4itab, et Tawit s\u00fcndis 1814 aastal. 1816 aastal oli ta kahe aastane pois. Alguses tema nimi oli Tawit Jabburi Tawiti poeg ja Tawiti pojapoeg (Tawit Jabburi Tawiti Tawiti). <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

Taifer<\/em>i m\u00f5is, sks 1583 Taiuer<\/em> (k\u00fcla), 1638 Tayfer<\/em> (m\u00f5is ja k\u00fcla), 1797 Taifer, Taewerre<\/em> . Taevere<\/strong> [`taevere<\/em>] \u2039-`verre ~ \u2013 k\u00fcla kuni 2017 Suure-Jaani vallas.
\u25cf Maavaldusena on Taeverest teateid a-st 1524, kui Jost Brinckenile l\u00e4\u00e4nistati k\u00f5rtsikoht ja maid Valula (Suure-Jaani) khk-s. M\u00f5is rajati XVI saj keskel. 1583 oli k\u00fcla t\u00fchi. 1638 on mainitud k\u00fclana, kus on karjam\u00f5is. Mellini kaardil 1797 ja R\u00fcckeril 1839 on m\u00f5is ja k\u00fcla olemas.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Viljandi maakonnas, Suure-Jaani khk, Taevere vald, Arjadi p\u00f5hjaosa tuntakse Jaburi nime all Jaburi-Linde, Jaburi-Jurison, (1688-1692) Jaber Matts<\/em>, (1724) hajatalu Jabora Jahn<\/em>.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Enne 19. sajandit eesti talurahval perekonnanimesid ei olnud. Eestlasel oli ainult eesnimi ja teda tunti talu j\u00e4rgi, kus ta elas. N\u00e4iteks, elas David Karula talus, siis teda kutsuti Karula Tawet. Kui s\u00fcndis poeg Aldar, siis teda kutsuti Aldar Karula Taweti . Kui oli elus ka vanaisa, siis kutsuti Aldar Karula Taweti Villi.<\/p>\n\n\n\n

Venemaa valitseja Aleksander I vabastas aastatel 1816-1819 Eestimaa ja Liivimaa kubermangude talupojad p\u00e4ris orjusest ning talurahvas sai suurema liikumisvabaduse. Aastatel 1823-1835 j\u00e4rgnes sellele nimede reform, mille k\u00e4igus said k\u00f5ik eestlased endale ametlikud perekonnanimed. Kehtis kord, et l\u00e4hikonnas v\u00f5isid sama perekonnanime v\u00f5tta vaid sugulased. Juhtus k\u00fcll ka, et sulanegi sai peremehe nime. M\u00f5nikord oli j\u00e4lle nii, et sama pere pojad v\u00f5tsid endale erinevad perekonnanimed. Talurahvale anti n\u00f5u, milliseid nimesid valida. Nimesid pandi m\u00f5isate kaupa. <\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Taiferi m\u00f5isas alustati reformiga 1826 aastal. Talupojad kutsuti m\u00f5isa valitsejamaja juurde, kus neid v\u00f5ttis vastu nimedepanemise komisjon. Enamasti said talumehed perekonnanimesid ise valida. Perekonnanimede panemise k\u00e4igus (1823-1835) said paljud eestlased endale v\u00f5\u00f5rap\u00e4rase nime, nagu Hendrikson (Hendriku poeg). \u00dcksikutel juhtudel oli v\u00f5imalik kohe muutma hakata. Massiline nimede muutmise kampaania toimus 1930ndatel aastatel. Selle k\u00e4igus sai uue eestip\u00e4rase nime umbes 200 000 inimest.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Taiferi m\u00f5isas selleks korraldati vaherivisioon 1826 aastal. Peregonna nimed pandi kirja elukoha jargi. Elukohad olid numerdatud ja suured perekonnad said ka oma numbri.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n
\n
\"\"
Jabburi Tawiti Tawit v\u00f5ttis peregonna nimeks N\u00f5mmik. Sakslane kirjutaja kirjutas N\u00f6mik.<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\n

Jabburi Tawiti Tawit v\u00f5ttis peregonna nimeks N\u00f5mmik<\/strong>. Nimis\u00f5na n\u00f5mmik<\/a> t\u00e4hendab kuival liivasel alal kasvav m\u00e4nni mets (vene \u0441\u043e\u0441\u043d\u043e\u0432\u044b\u0439 \u043b\u0435\u0441, \u0441\u043e\u0441\u043d\u043e\u0432\u044b\u0439 \u0431\u043e\u0440). Eesti-vene s\u00f5naraamat<\/a>. Eesti kohta olemas Perekonnanime N\u00f5mmik statistika<\/a> .<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n

\n
\"\"
Venelane kui tegi aastate arvestus kirjutas Nemmik. David N\u00f5mmik oli 12 aastane, kui v\u00f5eti perekonnanimi.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Taweti isa vend, kes elas Kasel sai kirja Noemmik. See kirjutaja oli vist rootslane.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Taevere (Taifer) m\u00f5isa revisjonileht nr.2 1826 aasta n\u00e4itab, et vigade parandus<\/em> toimus.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\n

Umbes 140 a. eest on Taeveres juba kool olnud. See asunud \u00fches viletsas Vihu saunas, kuhu \u00f5ppimisele \u00fclesantud oli 9 last, kuid katsumise ajal olla seal k\u00f5igest 3 last olnud. Kes seal kooli\u00f5petaja olnud \u2013 ei ole teada. 1807. a. pandud kool N\u00f5mme tallu ja kooli\u00f5petajaks selle talu perenaine Marry Siem. See olnud rahvuse poolest l\u00e4tlane, kuid k\u00f5nelenud ka eesti ja saksa keelt. M. Siem olnud \u00f5petajaks kuni 1830. a. Tema aeges viidud lapsed enne kooli panemist kiriku\u00f5petaja juure katsumisele ja kes \u201erumalad\u201d olnud, s.o pole m\u00f5istnud lugeda, saadetud m\u00e4\u00e4ramata aja peale kooli. Kooli\u00f5petaja saanud tasuks iga lapse pealt teatud arv vilja, peale selle olnud tal veel kasutamiseks maa, mille eest pidanud aga m\u00f5isale tegu tegema. Kooliaeg pidanud kestma mardip\u00e4evast kuni lihav\u00f5ttep\u00fchadeni. J\u00e4rgmine \u00f5petaja olnud Ann T\u00f5hker (1830.\u201334. a.). 1834. a. toodud kool Kadaka tallu ja \u00f5petajaks pandud Jaan N\u00f5mmik. See olnud kooli peal k\u00f5igest kolm aastat ja l\u00e4inud \u00e4ra V\u00f5rumaale Karaskisse vene kiriku k\u00f6striks. <\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Selle j\u00e4rele pannud kiriku\u00f5petaja Schnell<\/strong> kooli\u00f5petajaks Jaan N\u00f5mmiku venna Taaveti tema ilusa lauluh\u00e4\u00e4le p\u00e4rast. Taavet N\u00f5mmik<\/strong> olnud \u00f5petajaks (1837.a -1859. a).  1846. a. toodud kool Kase tallu, kus ta ka praegu asub. 1859. a. saanud \u00f5petajaks Julius N\u00f5mmik ja 1887. a. tema poeg \u00f5petaja J\u00fcri N\u00f5mmik. 1859. a. tulnud juba sunduslik koolisk\u00e4imine ja aeg m\u00e4\u00e4ratud kindlaks kahe aasta peale. 1860. a. \u00f5petatud nimetud koolis ka juba kirjutamist ning rehkendamist. Peale nende muidugi endiselt piiblilugu ja katekismust.<\/p>\n\n\n\n

“\u00d5petajaamet on ju tegelikult elukutse, mis garanteerib, et kunagi ei hakka igav.” Kadi Georg<\/em><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Tawit abielus (10.09.1839). Tema naine oli Kadri  (Kaddri Putko)<\/strong>, s\u00fcndis (20.02.1818), S\u00fcrgavere v, Lehowa. Kadri s\u00fcnnitas Tawitile 10 last. Esimesed kaksikud, \u00fcks suri kohe. Perekond armastas lapsi ja \u00f5petas. Lapsed hariduse saanud laialdaste teadmistega.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n
\n
\"\"
1846. a. toodud kool oli Kase tallu, kus Tawit olnud \u00f5petajaks kuni 1859. a.
<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

\u201c\u00d5petaja<\/a> avab ukse, kuid sisse pead astuma ise.\u201d <\/strong> \u00d5petajad v\u00f5ivad n\u00e4idata teed ja anda juhiseid, kuid tegelik \u00f5ppimine ja meisterlikkus tuleb l\u00e4bi \u00f5pilase enda t\u00f6\u00f6 ja p\u00fchendumuse. Iga inimene vastutab oma edasimineku eest ja peab olema valmis panustama aega ja vaeva, et saavutada oma eesm\u00e4rke.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Taavet N\u00f5mmikul oli suur perekond. S\u00fcndisid lapsed: 1. Julius N\u00f5mmik (19.12.1840-1907) pedagoog. 2. Anne (21.02.1842), (3. Mari s\u00fcndis ja suri) 3. Liisa (20.10.1844),  4. Jurri (29.06.1847), 5. David (19.08.1849 – 21.03.1939) valla soldat, talu peremees. 6. Kadri (16.11.1851), 7. T\u00f5nnis (1853) talu peremees. 8. Mina (1856), 9. Joosep (12.09.1857\u201328.01.1944) pedagoog ) 10. Villem N\u00f5mmik (29.04.1860\u20137.03.1932) pedagoog<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
“Selle j\u00e4rele pannud kiriku\u00f5petaja Schnell<\/strong> kooli\u00f5petajaks Tawiti tema ilusa lauluh\u00e4\u00e4le p\u00e4rast…”<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Georg Leonhard Schnell (1799-1869) oli Eesti vaimulik.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

Georg Leonhard Schnell (1799-1869) \u00f5ppis P\u00e4rnu kreiskoolis ja aastatel1814-1818 Tallinna kubermangug\u00fcmnaasiumis<\/a>. Aastatel 1818-1821 \u00f5ppis ta Tartu \u00dclikooli<\/a> usuteaduskonnas. Ordineeriti 16. detsembril 1823 \u00f5petajaks. Schnell oli aastatel 1823-1824 Suure-Jaani Johannese koguduse kiriku\u00f5petaja. Lisaks oli ta aastatel 1841-1843  Viljandi praostkonna<\/a> vaimulik koolirevident ja aastatel 1842-1854 praos. Tema isa Carl Reinhold Schnell<\/a> ja vanaisa Johann Georg Schnell<\/a> olid samuti Suure-Jaani Johannese koguduse kiriku\u00f5petajad. Vanaisa Johann Georg Schnell. (1734\u20131812) s\u00fcndis Bodeni j\u00e4rve l\u00e4hedal Lindaus pastori pojana, \u00f5ppis Jena, Leipzigi ja Halle \u00fclikoolis, peale mida tuli Schnell Liivimaale kodu\u00f5petajaks. Aastatel 1756\u20131760 t\u00f6\u00f6tas ta Olustveres von Fersenite juures enne kui temast sai Suure-Jaani Johannese koguduse kiriku\u00f5petaja. Tema kirjutas 1776. aastast p\u00e4rit \u00abL\u00fchhikenne ja selge \u00d6ppetus K\u00fcssimiste ja Kostmiste Sannadega\u00bb, mis on n\u00fc\u00fcdsest k\u00f5igile DIGAR<\/a>ist k\u00e4ttesaadav. Uunikum-teos 47-lehek\u00fcljeline eestikeelne sisaldab 127 k\u00fcsimust-vastust, kolm vaimulikku laulu ja paar palvet.<\/p>\n\n\n\n