{"id":1443,"date":"2024-10-28T17:40:36","date_gmt":"2024-10-28T17:40:36","guid":{"rendered":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/?post_type=lsvr_family_member&p=1443"},"modified":"2026-04-04T08:46:40","modified_gmt":"2026-04-04T08:46:40","slug":"villem-nommik-davidi-p","status":"publish","type":"lsvr_family_member","link":"https:\/\/xn--nmmikud-10a.ee\/en\/family\/villem-nommik-davidi-p","title":{"rendered":"Villem N\u00f5mmik"},"content":{"rendered":"\n

<\/p>\n\n\n\n

\n

See lugu inimestest, kes v\u00e4\u00e4rivad palju enamat sellest, mida elul on neile anda. Nende elu m\u00f5nikord s\u00fcdantl\u00f5hestav, kuid l\u00e4binisti lootusrikkas. See jutustus inimese hinge sitkusest ja sellest, kuidas l\u00f5ppude l\u00f5puks j\u00e4\u00e4b v\u00f5itjaks usk ja armastus.<\/em><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Villem s\u00fcndis (01.07.1890) Gatt\u0161inas, Petrogradi kubermangus, venemaal, kolmelapselises nekruti perekonnas<\/em>, noorema pojana. (Nekrut<\/a> on v\u00e4eteenistusse v\u00f5etud isik ).  Tol ajal soldatil teenistusaja \u00fcldpikkuseks oli 15 aastat, sealhulgas 12 aastat tegevteenistust. Abielus nekrutite ja ka soldatiteenistuse ajal s\u00fcndinud lapsed arvati kantonistideks. Nende tulevane elutee oli igal juhul oli seotud s\u00f5jav\u00e4eteenistusega.<\/strong> Eestimaale pere tuli, kui isa David arvati armee reservi (19.11.1904)<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Villem oli 14 aastane, kui isa tuli tagasi kodumaale.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus: vanasti erinesid t\u00e4nastest tavap\u00e4rased erinevat kirjakujud. Kohtame sama nime eri kirjakujud<\/em> kirjutatud erinevalt: nimi \u2013 Villem (Willem, Wilhelm). Perekonnanimi N\u00f5mmik (Nommik, Nemmik, Nemik, Noemmik, N\u00f6mmik) Tema isa: David (Taawet, Tawit, Davit, Taavit). N\u00e4iteks: Margot (Margott), Herta (H\u00e4rta)<\/p>\n\n\n\n

Sest igas keeles: (eeesti, vene, saksa ) kirjakeele normi(ngut) ongi defineeritud kui \u00f5igekeelsusallikates fikseeritud keelenormid. Vaata eesti keele k\u00e4siraamat <\/a>.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
Passiregister; Willem N\u00f5mmik (1908)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Siin kirjutatud: “pass oli v\u00e4lja antud (09.01.1908), \u00fcheks aastaks, elukoht Taevere vald, isa palve peale, kohalik talupoeg, varem passi polnud, (ilusti n\u00e4ha tema allkiri): Willem N\u00f5mmik”. Perekonanimi N\u00f5mmik kirjutatud vene modi Nemmik.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Passiregistri Taevere alfabeet –T\u00e4hestik<\/a>. Siin n\u00e4ha, et (1908) s\u00fcndis p\u00e4ris palju N\u00f5mmikud ja nemad olid k\u00f5ik oma vahel sugulased. Passiregister ja alfabeet<\/em> tol ajal olid kaks erinevad raamatud.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
1909 aastal Willem uuesti l\u00e4ks passi j\u00e4rgi. Siin n\u00e4ha, et osa passidest saadeti postiga inimestele elukoha j\u00e4rgi.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Pilt s\u00f5braga (1909). Willem (vasakul) \u00f5ppimise ajal. Ta h\u00e4sti oskas kolm keelt: eesti, vene ja saksa.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Pass anti v\u00e4lja (20.01.1909), \u00fcheks aastaks roosa v\u00e4rvi, saadud oma palvel. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
N\u00e4ha, et passi j\u00e4rgi tuli tema vend Julius. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Kuid see ilus aeg isa kodus oli l\u00fchike. Tundub, et selle passiga Villem l\u00e4ks soldati teenistusse<\/strong> ja s\u00f5ja alguses (meelega) kaotanud vene passi Saksamal. Siin n\u00e4ha, et osa inimestele anti pass terveks eluks. Maksis 15 kopika. Passiregistri alfabeet (1909).<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
V\u00e4eteenistuskohuslaste nimekirjad; (1911). See oli \u00fcldise s\u00f5jav\u00e4ekohustuse ajaj\u00e4rk (1874\u20131917). \u00dcldise s\u00f5jav\u00e4ekohustuse ajaj\u00e4rgul v\u00f5eti noors\u00f5dureid teenistusse iga-aastastel v\u00f5tmistel. N\u00f5utud noors\u00f5durite arv valiti v\u00e4lja liisuga, \u00fclej\u00e4\u00e4nud teenistussobilikud mehed arvestati riiklikku maakaitsev\u00e4kke. S\u00f5ja korral aga kutsuti tegevteenistusse armee reserv ning vajadusel mobiliseeriti ka riiklik maakaitsev\u00e4gi. S\u00f5ja-aastatel lisandusid mobilisatsioonid: Vene-T\u00fcrgi s\u00f5ja (1877\u20131778) ajal ja Vene-Jaapani s\u00f5ja (1904\u20131905) ajal. Esimene maailmas\u00f5da (1914\u20131918) oli Venemaa jaoks esimene s\u00f5jaline konflikt, mil \u00fcldine s\u00f5jav\u00e4ekohustus rakendus t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral ellu \u2013 mobiliseeriti k\u00f5ik inimressursid.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Kokkuv\u00f5tteks saame t\u00f5deda, et aastatel 1797\u20131917 v\u00f5eti Eestist Vene armeesse<\/strong> teenima pisut \u00fcle 300 000 mehe.<\/strong>
Keskvalitsuse tasandilt vaadates olid<\/strong> eestlased \u201ekahurilihaks\u201d, kelle abil viidi ellu<\/strong> impeeriumile meelep\u00e4rast vallutus- ja koloniaalpoliitikat.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kuidas l\u00e4ks Willemil? Mida rasketes valikustes otsustas ta valida? Sina saad kaasa elada!<\/strong><\/p>\n\n\n\n

AVASTA LUGU Villemi kirjad Kodumaale<\/a><\/p>\n\n\n\n

<\/a>“Kuni pole ma kodus, olen kaugel teel. Mu soovi, ma loodan sa kuuled, su jaoks ma saadan need read<\/em>“<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
Willem otsustas elada emigrantina Saksamaal (1918) Waren (M\u00fcrits)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Willem abielus: (02.07.1920) Saksamaal, Waren (M\u00fcritz), Herta-Frieda-Anna-Metaga<\/strong>. See v\u00f5luv t\u00fcdruk, oli tema terve elu armastus. Nad said tuttavaks \u00fches ususeminaris<\/em>, kus Herta k\u00e4is.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Eheeintrag 60\/1920 Wilhelm Nommik (\u0437\u0430\u043f\u0438\u0441\u044c \u043e \u0431\u0440\u0430\u043a\u0435 60\/1920 \u0412\u0438\u043b\u044c\u0433\u0435\u043b\u044c\u043c \u041d\u043e\u043c\u043c\u0438\u043a)
Stadt Waren (M\u00fcritz), Der B\u00fcrgermeister, Stadtarchiv, Zum Amtsbrink 1, 17192 Waren (M\u00fcritz)<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Willemi allkiri Saksamaal (1920.a)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Willem, kes oli luteri usku (Luterlus<\/a>), otsustas usku vahetada Herta p\u00e4rast. Sellel ajal olid apokal\u00fcptilised meeleolud mailmas. Herta arvas, et varsti Jeesus<\/a> tuleb ja mailma l\u00f5pp. Tal oli tugev missioonitunne<\/em>. Herta ja Willem ususeminari<\/em> m\u00f5jul olid saanud adventistideks. (Adventism<\/a>)<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
Villem ja Herta pulmap\u00e4eval sugulasega: ema Christiane Luisa (M\u00fcller) ja isa Alfons Ernst De CHAUFEPIE m\u00e4rgitud nr.1. Istuvad paremal viimased. Istuvad vasakult paremale: Herta vend Herman ja \u00f5de Emma, m\u00e4rgitud nr.2. Christiane Luisa (M\u00fcller) \u00f5ie t\u00fctred m\u00e4rgitud nr. 3. Willemi vene s\u00f5ber abikaasaga m\u00e4rgitud nr.4<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Noor perekond elas korteris Kirhenstrasse 24. Siin s\u00fcndis Willemi esimene poeg Villi. (1922).<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Ta unistas oma majas metsas ja kirjutas vennale: “Minu n\u00f5u on, mis sulle \u00fctelda m\u00f5tlen, warsti vist iseseiswalt kodu asutada. Kuid muidugi tead sa ise k\u00f5ige w\u00e4ga paremini, kuidas sa kodus isaga sellest k\u00fcljest, olukordades j\u00e4gad.”<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"
Alles abielunud mehe elu ei olnud kerge. Willem t\u00f6\u00f6tas saekaatris Feisneck ja 1926 aastal hakkas ehitama j\u00e4rve Feisnecki juures oma maja.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Palkide parvetamine M\u00fcritse j\u00e4rvel<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Willem kirjutab(1921): “Minu n\u00e4dala palk mis 190 marka on, ulatab waewalt selleni, et n\u00e4dala toidust ja muud elu n\u00f5udelist saada v\u00f5iks. Minu abikaasa on k\u00f5hu (rase) ja ei w\u00f5i midagi k\u00f5rwal teenida. Sagedaste streikide ja halwa ilmadega saeweski seismapanemise l\u00e4bi on sagedasti see w\u00e4ikene palk veel \u00e4ra n\u00e4ppistadud”.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Saekaater Feisneck toimis kuni 1990 aastani<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Willem selle rattaga Saksamaal oli teinud ka r\u00e4ndkaupleja t\u00f6\u00f6d, et kuidagi teenida perele vajalik raha. Ta k\u00e4is kolporteerima<\/em>, m\u00fc\u00fcs usuraamatud majast maija. Vahel ta s\u00f5itis suured vahemaad ja pingutas k\u00f5vasti. See ei olnud kerge tegevus. Uksed olid kinni, kurjad koerad ja inimeste umbusalduse avaldamine<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
\u00dcks kord tema vastu tuli suur kuri koer ja \u00e4kki oli seisma j\u00e4\u00e4nud. Peremes \u00fctles, et seda ei olnud kunagi juhtunud koeraga, sest ta oli v\u00e4ga kuri koer. Siis peremes n\u00e4gi, et koos mehega rattaga oli \u00fcks “valge mees” kaitseks. Seal ta m\u00fc\u00fcs palju raamatud.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

M\u00f5ne aja p\u00e4rast ehitaski Willem j\u00e4rvetagusesse metsa (Wareni k\u00f5rval),  oma metsa palkidest v\u00e4ikese maja (1927)<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n

1933 aasta Wareni elanikute registri raamatus Willem oli sissekirjutatud oma majas.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Willemil Saksamaal s\u00fcndisid peres kaks poega Villi, Horst ja t\u00fctar Margot.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n
\n

See ilus aeg oma majas perega Saksamaal oli l\u00fchike. \u00dcks ajastu sai l\u00e4bi, ajalugu keeras<\/em> uue lehek\u00fclje. Hitler<\/em> koondas oma k\u00e4tte v\u00f5imu riigis ja k\u00e4skis (1933) v\u00e4lismaa<\/em> immigrandid riigist v\u00e4lja saata. Willem kokku 22 aastat oli elanud v\u00e4lismaal (1911-1933). Nendest 19 aastat emigrantina Saksamaal. Willem Eesti Wabariigi kodanikuna otsustas s\u00f5ita kodumaale. Otsus oli: “\u00dcks piik tee, kaks asja kaasa. Kui sul Suure-Jaani linna asja <\/em>“<\/strong>. Warenis perekond s\u00f5itis Hamburgi. Hamburgist laevaga tulid Tallinna. Meri oli tormine, reisijad oksendasid ja ka Villi, kuid Horst ja Margot magasid. Tallinna Balti jaamast rongiga s\u00f5ideti Olustvere. Olustverest jalgsi l\u00e4ksid Suure-Jaani, kus neid ootas isa-vanaisa Dawit.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n

\n
\"\"
Willem perega tuli Saksamaalt kodumaale Eestise, isa David pakkus neile Suure-Jaanis, Tallinna t\u00e4naval 14 oma maja. V\u00e4ike Horst alguses ei saanud aru, miks k\u00f5ik naabri lapsed ei m\u00f5ista saksa ja r\u00e4\u00e4kivad eesti keeles. Reg.raamat (1933)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Lapsed ja naine ei m\u00f5istnud eesti keel. Vanema pojale Villile leiti kodu\u00f5petaja aastaks. T\u00f6\u00f6d saada Suure-Jaanis oli raske ja linnas ei olnud v\u00f5imalik loomi pidada. Nii, pakkusid Willemile t\u00f6\u00f6d ja renditalu sugulased N\u00f5mmikud Simmu talus.(1936) Willem istutas \u00f5unapuud ja tegeles ajandusega. See oli raske t\u00f6\u00f6, kuid oli oma piim, koor, munad, kartul ja muu vajalik.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Willemi pere Simmu talus maaelu alustamas.(1937)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Willemi lapsed kasvasid ja l\u00e4ksid kooli \u00f5ppima. (1938) Eestimaal see oli rahulik aeg.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Taevere valla elanike nimekiri (15.12.1938). <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Willem s\u00f5itis Saksamaalt kodumaale lootes, et siin on turvaline ja rahulik. Kuid varsti nad n\u00e4gid, et maailm sukeldub veelgi s\u00fcgavamale pimedusse. Teise maailmas\u00f5jaga seonduvas rahvusvahelises kriisis langes Eesti sobingu ohvriks Saksamaa ja Vene vahel. Autoritaarse ajaj\u00e4rgu tavade kohaselt langetati Eesti saatusele \u00fclit\u00e4htis otsus kitsas ringis. (1939)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

17. juunil 1940 tulid Punaarmee \u00fcksused (ligi 100 000 meest) Eestisse ja okupeerisid koos baasiv\u00e4gedega kogu riigi. Iseseisev Eesti Vabariik oli de facto<\/em> h\u00e4vitatud. 14. juunil 1941 viidi l\u00e4bi juunik\u00fc\u00fcditamine<\/a> Siberisse, mis puudutas kogu Eesti.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Nagu meenutab vanem poeg Villi, s\u00f5ja alguse j\u00e4rel viidi Eestis l\u00e4bi sundmobilisatsioon<\/a>: 2.\u20134. juuli<\/a> 1941<\/a>: Eestis 1919\u20131922 s\u00fcndinud meeste sundmobilisatsioon. Kuigi Villi s\u00fcndis Saksamaal, teda ka otsiti.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\u201cLigi j\u00f5uab liisu aega. Ligi liisu v\u00f5ttemine. Siis on metsas meie mehed. Padrikus poisid paremad.\u201d J. Hurda lauludes<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Willemile see oli v\u00e4ga raske katsumus. Tema naine ja lapsed s\u00fcndised Saksamaal. Pere r\u00e4\u00e4kis kodus saksa keeles. S\u00f5ja puhkemisega (1941) NSV Liidu ja Saksamaa vahel oli sakslastest saanud vaenulik rahvus. Oli oht sakslaste deporteerimisele Eestist Venemaale asumisele. Willem h\u00e4vitas k\u00f5ik, mis siiduks need saksamaaga ja uputas l\u00e4hemas ojas. Ta hakkas nimetama Herta pranslaseks.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Enne s\u00f5da algust Villem (1940) oli v\u00e4ike maapidaja peregonna p\u00f5llumajanduse t\u00f6\u00f6line. K\u00f5ige v\u00e4rtuslikum, mis oli maalapp ja hobune. See aitas tema perekond rasked ajad \u00fcle elama.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Vana s\u00f5na \u00fctleb: \u00dcks h\u00e4da<\/em> ajab teist taga, k\u00e4ib teise kannul<\/strong>. <\/p>\n\n\n\n

Esimesed Saksa v\u00e4ed \u00fcletasid Eesti piiri (1941), ning viimased lahkusid (1944). 24.02.1943 kuulutati v\u00e4lja (1919\u20131924) s\u00fcndinud meeste mobilisatsioon Saksa t\u00f6\u00f6teenistusse<\/a>. Sinna sattus Willemi vanem poeg Villi. Nagu Villi meenutab:<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n

Willemi elumuutused ja v\u00e4ljakutsed olid drastiliselt rabavad: “\u2026 \u00fcks lugu algas sealt, kus teine l\u00f5ppes, aga teine lugu algas esimese keskelt, lood hargnesid, p\u00f5imusid ja ristusid nagu kassikangas”. (\u201eKui kivid olid veel pehmed\u201c, lk 44)<\/em><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Sovetliku passis\u00fcsteemi rakendamine Eesti NSV-s k\u00e4ivitus 1944. aasta l\u00f5pul. Pasporteerimine alustati maakonnakeskustest, kus tuli \u00fchtlasi l\u00e4bi teha s\u00f5jav\u00e4ekohuslaste \u2013 reservv\u00e4elaste ja kutsealuste \u2013 arvelev\u00f5tmine. See oli Eba\u00fchtlane \u00fchtne s\u00fcsteem<\/a>, mille k\u00e4igus avastati ja v\u00f5eti arvele \u201evaenuliku taustaga\u201d isikut, endist omakaitselast, Saksa s\u00f5jav\u00e4es v\u00f5i politseis teeninut ja nende pereliiget, omavoliliselt asumiselt naasnut, mobilisatsioonist k\u00f5rvale hoidjaid. Willem oli sunnitus seda k\u00f5ike tegema.(13.04.1945)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Sundkollektiviseerimine Eestis algas kohe p\u00e4rast II maailmas\u00f5ja l\u00f5ppu. 1949. aasta 25. m\u00e4rtsi varahommikul tulid s\u00f5durid ja aktivistid j\u00e4rele tuhandetele eesti peredele. Kolme p\u00e4eva jooksul veeti loomavaguneisse enam kui 20 000 inimest ja s\u00f5it l\u00e4ks Siberi poole.<\/strong> S\u00f5jategevusele j\u00e4rgnes ka arreteerimiste laine, mille eesm\u00e4rk oli puhastada vallutatud alad \u201en\u00f5ukogudevastasest elemendist\u201c ja aidata kaasa sovetiseerimisele.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Esimesena p\u00e4rast Teist Maailmas\u00f5da arreteeriti (09.09.1951) teine Willemi poeg Horst. Ta oli 21 aastane.<\/p>\n\n\n\n

Siis arreteeriti (21.09.1951) esimene Willemi poeg Villi. Ta oli 31 aastane.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5puks arriteeriti (26.10.1951) Willemi t\u00fctar Margot. Ta oli 18 aastane. <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

K\u00f5igile kolmele m\u00e4\u00e4rati 25 aastat t\u00f6\u00f6laagrit. Willem 1951 aastal kaotas k\u00f5ik kolm last. Herta oli masenduses. KGB kutsus ta v\u00e4lja ja piinas. \u00d6\u00f6sel ta n\u00e4gi unes inimese, kes oli \u00e4raandja.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Stalinlikud repressioonid<\/strong>  olid massilised poliitilised repressioonid N\u00f5ukogude Liidus<\/a> stalinismi<\/a> perioodil (1928\u20131953).  Talle olid iseloomulikud ulatuslikud n\u00e4idiskohtuprotsessid. Selles kohtuprotsessis korraga pandi vangi 10 inimest, sellep\u00e4rast, et nad olid usklikud ja vabam\u00f5tleja<\/em>d. N\u00f5ukogude v\u00f5imu ajal oli<\/em> nn koputaja<\/em> \u00fclesanne KGB-le inimeste kohta informatsiooni hankida. Seda ka Eestis, igas kontoris, kirikus ja koolis oli<\/em> oma koputaja<\/em>. Osa adventkiriku pastorites olid koputajad (pealekaebaja, salakaebaja, nuhk).<\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Ootamine<\/em> v\u00f5ib olla masendav! Ootuse ajaveetmine lootuses, et saabub mingi tulevane hea s\u00fcndmus. Tavaliselt ei toimu s\u00fcndmused siiski sel kujul kui oodatud. Epra ootused (1955)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
\u00dclesv\u00f5te juunis (1955) Epras: “M\u00e4lestuseks vanematelt” Willem (65), Herta (61) Pilt tehtud, kui lapsed olid vanglalagris.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
P\u00f5hja-Sakal k\u00fcla Epra<\/a> huvitav koht. Siin on v\u00e4ike Hommiku paisj\u00e4rv<\/a>, mis raskel ajal annab lootuse.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
 Alles p\u00e4rast Stalini surma (1953) 1956. aastal Willem n\u00e4gi oma laste vangla vabastamist. Esimesna Margot tuli tagasi kodumaale. Horst perega tuli tagasi Eestise (1963). Villi perega tagasitulek kodumaale oli (1971).<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Margot abielus (23.06.1960). Ta v\u00e4ga austas oma vanemat ja oli nendele toeks kuni elu l\u00f5ppuni. <\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Horst ja Margot k\u00fclastavad Willemi ja Herta (1966)<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

(12.02.1969) suri Willemi vanem vend Julius. Isa Davidi vana N\u00f5mmiku talu Kaansos j\u00e4i t\u00fchjaks. Willem alustas vara p\u00e4rimist.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Vana<\/em> dokumentide kaust<\/em> (1969) Mis tuleb s\u00e4ilitada 75 aastat.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Nii Willem oli saanud elu l\u00f5pus maja omanikuks.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Willemi ja Herta kooselu 50 juubel 1970.a Kaanso k\u00fclas, N\u00f5mmiku talus. Villi ja Horst krohvisid \u00fche fasadi seina, et oleks pidulik.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Me olime koos 50 aastat nii heas<\/em> kui halvas<\/em>. T\u00f5esti kaotused ja v\u00f5idud k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es. <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n
\n

“Mu hinge \u00e4revus kord saabus salaja, ja \u00f6id, mis ennegi on olnud uneta, on rohkem veel. Ma tunnen, kuis miski haarab mind, mis tundmatu ja uus. Kui sinimeri n\u00f5nda lai ja \u00e4\u00e4retu, ta nagu tormilaine m\u00e4\u00e4ratu ja suur, mind kaasa viib, kus uued unelmad.”<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n

\n
\"\"
Pilt tehtud \u00fcks aasta enne Willema surma. Herta elas p\u00e4ras mehe surma veel kaks aastat. Kokku neil oli kolm last ja k\u00fcmme lastelast: (vasakult paremale): Elena, Imbi, Viktor, Tamara, Maire, Erika, Toomas, Vello, David, Villi. Siin saad kuulata Herta ja Willema laulmine koos vanema poja Villiga. Kirjutas \u00fcllesse Viktor N\u00f5mmik. (1973)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n